• 05.02.20, 10:00

Vastuvõetud Euroopa videojälgimise juhis muutis biomeetria käsitlust

Euroopa Andmekaitsenõukogu 28. jaanuaril 2020 vastuvõetud videojälgimise juhis nutikatele ja traditsioonilistele kaameratele muutis senist arusaama biomeetrilistest isikuandmetest, kuid põhimõttelisi muudatusi see kaamerate kasutamise reeglitesse ei ole toonud.
Vastuvõetud Euroopa videojälgimise juhis muutis biomeetria käsitlust
  • Foto: pixabay
Uue biomeetria käsitluse järgi kuuluvad biomeetria andmete (eriliigilised andmed) hulka nii inimese kohta saadud unikaalne info ilma tema isikut nimeliselt tuvastamata kui ka biomeetria töötlemisest saadavad koodid ehk räsi. Varem käsitleti sedasorti andmeid tavaliste isikuandmetena.

Seotud lood

Uudised
  • 13.12.19, 10:10
Politsei ja maksuamet tahavad jälgida ehitaja igat sammu
Riik plaanib ehitussektori pettuste vastu võidelda uue superandmebaasiga, kuid kava tekitab ehitajates tugevaid küsimusi.
Uudised
  • 03.12.19, 11:00
Töötaja nimelise e-postkasti kasutamise reeglid
Andmekaitse Inspektsioon selgitab, kas töötajal on õigus vaidlustada olukord, mil tööandjal oli iseseisvalt vaja tema isikliku e-postiga tutvuda.
Uudised
  • 13.11.19, 14:45
Mis on isikuandmete töötlemise vastavusaudit?
Vastavusauditi eesmärk on hinnata kas dokumenteeritud poliitikad, juhendid, eeskirjad ja protseduurid vastavad isikuandmete kaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Kas see on kohustuslik ning kes seda ettevõttes läbi viib?
Uudised
  • 09.11.19, 09:00
Kuula: kasutamist jätkates nõustute küpsistega
Teabevara tunnis räägivad andmekaitse spetsialist Maili Torma Grant Thorntonist ja jurist Silja Hundt Hedman Partneritest küpsistest nii kasutaja poolelt kui ka küpsise paigaldaja huvidest lähtudes: miks me peame pea igal veebilehel küpsistega nõustuma, aga ka köögipoolelt, mida küpsiste panemisel silmas pidada ja millist kasu neist loota. Heidame pilgu ka uuele e-privaatsuse seadusele, mis võib jõustuda juba aasta lõpus.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele