Öötöö on töö ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni. Öötöö eest maksab tööandja töötajale üldjuhul 1,25-kordset töötasu kirjutab Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
- Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits selgitab, mida peab teadma öötööst ja töötamisest riigipühadel
Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et seadus võimaldab töötajaga töölepingus kokku leppida, et kokkulepitud töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Siinkohal peab tööandja siiski jälgima, et töötajale makstav tasu oleks ka tegelikkuses suurem võrreldes ainult päevasel ajal töötavate töötajate töötasuga.
Öötöötajaks peetakse inimest järgmistel juhtudel:
- Kui töötaja tööajast vähemalt 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas langeb ööajale, sealhulgas ei või tööaja pikkus ületada 8 tundi ööpäevas (piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust).
- Öötöö eest tuleb maksta lisatasuna 1,25-kordset töötasu (v.a juhul, kui töölepinguga oli kokku lepitud, et lisatasu sisaldub töötasus) või anda vaba aega.
- Öötöötaja töötundide arv 7 päeva kohta ei tohi ületada 48 tundi ja olenemata asjaolust, kas konkreetsel nädalal langevad töötaja töövahetused öisele või päevasele ajale.
- Öötöötaja peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul saama vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.
Tööandja peab koostama iga öisel ajal töötamist rakendava töökoha puhul riskianalüüsi ja tegema tervisekontrolli öisel ajal töötavale töötajale enne öötööle asumist.
Kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, tuleb tööandjal maksta kahekordset töötasu. Topelttasuga tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad riigi- või rahvuspühale. Sellises olukorras võivad pooled seaduse järgi leppida kokku, et riigipüha hüvitatakse tasutud vaba ajaga.
Näide- Riigipühal töötamine
Töötaja töötab 24. veebruaril täistööajaga 8 tundi, mille eest makstakse kokkulepitud töötasu. Riigipühal töötamise hüvitamiseks on pooled aga kokku leppinud, et seda ei hüvitata rahas (topelttasu), vaid riigipühal töötatud aeg antakse 25. veebruaril tasustatud vaba päevana.
Riigipühade loetelu on esitatud
pühade ja tähtpäevade seaduse §-s 2. Peale riigipühade makstakse sama seaduse § 4 lõike 2 järgi lisatasu ka rahvuspühal (24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev).
Riigipühad, mis on puhkepäevad ja mille puhul makstakse lisatasu, on:
1. jaanuar – uusaasta;
suur reede (liikuv püha);
ülestõusmispühade 1. püha (liikuv püha);
1. mai – kevadpüha;
nelipühade 1. püha (liikuv püha);
23. juuni – võidupüha;
24. juuni – jaanipäev;
20. august – taasiseseisvumispäev;
24. detsember – jõululaupäev;
25. detsember – esimene jõulupüha;
26. detsember – teine jõulupüha.
Allikas: Grant Thornton Baltic
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.