Ross: keskpangad peavad hinnatõusuohte ohjeldama

„Euroala rahapoliitika teostamisel ei ole mitmetimõistetavust, selle peaeesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsust määratletakse kui euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu alla 2%, kuid selle lähedal keskmisel perioodil. Ei ole ühegi liikmesriigi, sealhulgas Eesti rahvuslikes huvides, kui euroala keskpangad ehk eurosüsteem, ja see tähendab ka Eesti Pank, sellest üldeesmärgist kõrvale kalduks. See ongi meie peamine rahvuslik erihuvi,“ ütles Märten Ross.

Ross kordas, et Euroopa Keskpanga nõukogu on oma rahapoliitika otsustes lähtunud just hinnastabiilsusest ning tõstis viimasel istungil aprilli alguses inflatsiooniriskide suurenemise tõttu rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra.

„Nii maailma kui ka euroala majandus taastub langusest oodatust kiiremini ja ilmutab järjest enam tugevnemise märke. Kasv on küll kriisieelsest n-ö tavatasemest aeglasem, kuid märksa kiirem kui näiteks aasta tagasi prognoositu. Samas ei taastu kõik riigid ühtlases tempos – osas euroala riikides valitseb võlakriis, mis ohustab majandusaktiivsuse tõusu," rääkis Ross lisades, et vaatamata sellele on maailmamajanduse olukorra paranemine ja nii mõnedki muud aspektid märkimisväärselt tõstnud erinevate toormete hindu maailmaturgudel. Sellest ei ole puutumata jäänud ka euroala, kus inflatsioon kerkis viimaste andmete kohaselt aprillis juba koguni 2,8%ni.

Asepresidendi sõnul on selge, et hinnasurve oht on pärast kriisi kasvanud nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

„On väga oluline, et inflatsiooni hiljutine tõus ei tooks kaasa ulatuslikku inflatsioonisurvet keskmise aja jooksul. Seetõttu peavad eurosüsteemi keskpangad praegu pöörama suurt tähelepanu hinnastabiilsust ohustavate riskide ohjeldamisele. Peamiselt nende riskide vähendamiseks Euroopa Keskpanga nõukogu intressimäärasid tõstiski, kusjuures määrad on praegu piisavalt madalad, et toetada majanduse taastumist," ütles Ross.