• 03.05.11, 14:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ratas: hinnatõusu ohjeldamiseks on vaja maksureformi

Riik peab leidma võimalusi, kuidas elektri hinna tõusu ohjeldada, ütles täna riigikogus toimunud riigi rahanduspoliitika arutelul riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
"Debatt rahandusest peab leidma riigipoolseid võimalusi, kuidas elektri hinna tõusu ohjeldada. Eesmärgiks ei saa olla vaid tasakaalus eelarve, vaid vajame ka maksureformi, mille abil saaksime vastu valitsevatele hinnatõusudele," rõhutas Ratas. 
„2011. ja 2012. aastal prognoositakse majanduskasvuks 4% aastas. Siit tekib inimestel õigustatud ootused elatustaseme tõusuks. Samal ajal kogeme elukalliduse tõusu, kus toidukorv ei suurene, vaid hoopis kuivab kokku. Maksureform, sealhulgas erisuste kehtestamine näiteks käibemaksu näol, peaksidki olema tänase debati teemaks ja edasiarenduseks. Näiteks paljud Euroopa riigid kasutavad vähendatud käibemaksumäärasid olulistele tarbekaupadele. See parandaks oluliselt väikese sissetulekuga inimeste majanduslikku olukorda,” rääkis Ratas.
Ta märkis, et loomulikult on riigi peamiseks rahaallikaks usin maksumaksja, kuid praegu on üheaegselt probleemiks nii kvalifitseeritud tööjõu puudus kui ka tööpuudus ning see on tõsiselt ohtlik tendents.
„Riigi eelarvestrateegia järgnevaks neljaks aastaks avaliku sektori palgatõusu ei prognoosi. Seega õpetajatel, politseinikel, päästetöötajatel, arstidel ja medõdedel palgatõusu ei maksa oodata enne 2015. aastat – selle tagajärjel võib kasvada „ajude“ ja spetsialistide väljavool.”
Ratas tõstatas küsimuse, mida on suudetud teha, et hoida hinnatõusu mõistlikes piirides ning seda mitte tagant tõugata. „Juba käesoleval aastal ootab meid ees Jaotusvõrgu elektri hinna tõus, mis annab kõigi esmatarbekaupade hindade tõusule järjekordse tõuke. Kuhu jääb siis valitsuse hoolivus inimestest ja lubadus vähendada kodukulusid?” tahtis Ratas teada.
„Just tänane debatt rahandusest peab ka käsitlema neid riigipoolseid võimalusi, kuidas elektri hinna tõusu selles osas tagasi hoida, kus riik seda saab teha. Olgu selleks käibemaksuerisused või aktsiisid,” märkis ta.
Ratas rõhutas, et 2013. aastal ootab meid elektrituru avanemine, mis põhjustab veelgi suurema hinnatõusu mitte ainult elektrienergia suurtarbijatele, vaid kõigile tarbijatele, kaupadele ning teenustele.
„Meie arvates on seda enam valitsusel tarvis otsuste tegemisel laskuda kohalike omavalitsuste tasandile ja sealt edasi elanike tasandile. Vajame vastuseid küsimustele: millal luuakse uued töökohad, millal peatatakse hinnatõusud, kas ja millal  peatatakse inimeste väljaränne tööotsingutele, miks ei saa kehtestada maksuerisusi ääremaastumise tõkestamiseks ja uute töökohtade loomiseks?”
„Ainuüksi majanduskasvu ja riigieelarve tasakaalu püüdlustega on ülimalt raske, kui mitte võimatu peatada hindade ja sellega koos elukalliduse tõusu,” lõpetas Ratas.
 

Seotud lood

Uudised
  • 03.05.11, 13:00
Ligi: maksukoormus alaneb  kriisieelsele tasemele aastaks 2015
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul alaneb riigieelarve strateegia kohaselt maksukoormus 2015. aastaks majanduslanguse eelsele tasemele.
Uudised
  • 03.05.11, 13:27
Sõerd: maksusoodustusi tuleb vähendada 
Täna riigikogus Eesti rahanduspoliitika arutelul toonitas rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd oma sõnavõtus, et oluliseks maksupoliitiliseks meetmeks on maksusoodustuste vähendamine.
Uudised
  • 03.05.11, 17:00
Ross: keskpangad peavad hinnatõusuohte ohjeldama
Täna riigikogus esinenud Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul on Eesti peamine erihuvi euroala rahapoliitikas kaasarääkimisel eurosüsteemi hinnastabiilsus.
Uudised
  • 05.05.11, 11:54
Keskerakond algatas eelnõu elektrihinna langetamiseks
Keskerakonna fraktsioon algatas täna riigikogus seaduseelnõu langetamaks elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalse määrani, milleks on 1 euro.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele