14.07.10, 17:10

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Domeenireformi juht tõrjub ebaõnnestumise süüdistust

Eesti Interneti Sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts ütles Äripäevale, et ei pea domeenireformi ebaõnnestunuks. Tema sõnul on kriitikat pälvinud pigem pahameel, et domeenid ei ole enam tasuta saadaval.

Küsimustele vastab Marek-Andres Kauts.

Millele toetudes väidate, et domeenireform on õnnestunud, kuigi teile heidetakse pigem ette ebaõnnestumist?

Domeenireformi kordaminekut kinnitab .ee domeeni kiirelt kasvav populaarsus ja positiivne tagasiside uute domeenide registreerijatelt ja kellel on nüüd võimalik soovitud .ee nimed kasutusele võtta. Oskan nimetada kahte põhilist gruppi.

Esiteks eraisikud, kes pooleteise nädala jooksul, mil uus kord on kehtinud registreerinud suurel hulgal oma nimede kujulisi domeene, et kasutada neid e-postiaadressidena või .ee domeeni alla ajaveebikeskkondade loomisel.

Teine suur grupp on ettevõtted, kes registreerivad ära oma toodete, teenuste ja kaubamärkide kujulisi domeene, mille vajadused oli varem korduvalt tõstatatud aga vanad reeglid domeenide registreerimist ei võimaldanud. Täiesti uus on .ee domeenide registreerimine välismaa ettevõtete poolt, kes soovivad .ee domeeni alla avada eestikeelset teenuskeskkonda või kaitsta sel viisil oma kaubamärke.

Kui küsida inimestelt, kas nad eelistavad praegust või pigem eelmist korda, siis ma usun, et saate selge vastuse. Kriitikat on ju peamiselt pälvinud asjaolu, et domeen ei ole enam tasuta. Kuid ka seni maksime me kõik kollektiivselt läbi riigieelarve selle kinni. Seega ma usun, et arusaamine, et tasuta domeene pole olemas, alles kujuneb ja peame selles osas rohkem selgitustööd tegema.

ITLi juht ütleb, et Teie olete oma ametipositsioonil ebaõnnestunud, kas lükkate tema väite ümber? Samuti ütleb ITL, et ei saa selgeid vastuseid ja tagasisidet EISilt, miks nii?

Internetikogukonnas on väga erinevaid osapooli sealhulgas ITL, kellel kõigil on oma huvid ja ootused, mille vahel tuleb igasuguste uuenduste tegemisel otsida kompromisse. Firmadel on mõnikord ühed huvid, kasutajatel teised, riigil kolmandad. ITL-il on õigus määrata EIS nõukogus 3 esindajat ning nad on saanud kavandatud reformis jõuliselt kaasa rääkida.

Viimastel nädalatel on seoses uue süsteemi käivitamisega kindlasti olnud palju tööd, aga tahan uskuda, et ükski kõne pole jäänud vastamata, telefoninumbrid on kõigil olemas, saame vastuseta jäänud küsimustele kindlasti vastata.

Miks Te väldite küsimusi, mida täna küsib Eesti interneti kogukond.

Oleme ikka jõudu mööda püüdnud kõigile laekunud küsimustele vastata. Uuele korrale üleminek on äratanud suurt huvi ja küsimusi on tulnud palju. Vabandan ajalise viivituse eest ja palun varuda kannatust, kui kõigile küsimustele vastuste andmine võtab praegusel perioodil tavapärasest kauem.

Hetkel kuum

Mis on arvepettus ja miks raamatupidaja selle õnge läheb

Maksuamet nõuab tuntud ravimifirmalt miljoneid eurosid. “Ma pole Eestis midagi sellist näinud”

Kontroll-leht: aastaaruande koostamine

Milliseid vigu teevad ettevõtjad raamatupidamisteenuse tellimisel?

Kas ilmsiks tulnud kriitika on piisav põhjus Teie tagasiastumiseks EISi juhi positsioonilt?

Ei arva. Meie teeme oma tööd vastavalt domeenikorralduse reformimise plaanidele, mida on juba ligi kümmekond aastat mõlgutatud, ja nüüd üle aasta aktiivselt ette valmistatud ja läbi räägitud. Nagu eelpool mainisin, seisnebki domeeninduses uuenduste sisseviimine suures osas erinevate kogukonna osapoolte huvide vahel kompromisside leidmises.

Tahes tahtmata toob see endaga kaasa ka vaidlusi ja mõnede osapoolte kriitikat, aga see on protsessi loomulik osa. Uuendused ei ole läbi, püüame hoida tempot. Senini on suhtlus toimunud valdavalt just registripidajate ja ITL, kes on esindatud ka EIS nõukogus. Nüüd on aktiviseerunud ka hulk kasutajad (registreerijaid), mille üle mul on hea meel ja plaanime töötada registreerijate senisest suurema arutelusse kaasamise nimel.

Autor: Rivo Sarapik, Jaana Pikalev