Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) ebaõnnestunud .ee domeeni reformi tõttu pöördusid PSP.ee omanik Jaan Jänesmäe ja andmeturbe ekspert Tõnu Samuel valitsuse poole tehes ettepaneku EISi juhatuse ja nõukogu tagasiastumiseks.
Avalikus kirjas Eesti Vabariigi Valitsusele rõhutavad pöördujad, et EIS juhtide teod on kahepalgelised. "Ühelt poolt räägitakse Eesti väiksusest ja seetõttu mastaapide väiksuse tõttu vajadusest kehtestada kõrged hinnad. Teisalt on uskumatult suureks paisutanud EISi ning teinud suurematele riikidele omase kahetasemelise struktuuri, kus klient otse EISiga suhelda ei saagi vaid peab kasutama vahendajate abi," seisab kirjutises.
Samas tunnistatakse, et EIS on järjekindlalt ignoreerinud Eesti interneti kogukonna reaalseid vajadusi, personalipoliitika on olnud ebaselge ning võtnud suuna meeletult suurtele kuludele.
Pöördumisega tehakse järgmised ettepanekud:
Seoses ebaprofessionaalsuse, kogukonnaga mitte arvestamise, EIS kahtlase majandamise ja usalduse täieliku kaotusega leiame, et EIS juhatus ja nõukogu peavad tagasi astuma.
EIS kui juriidiline keha omab praeguseks mingeid varasid ja lepinguid. Õiguskindluse säilitamise mõttes oleks õige EIS ka edaspidi jätta Eesti rahvuslike domeenide (.ee, .pri.ee .com.ee jne) haldajaks. Samas töökindluse jätkamiseks oleks loogiline panna EISi nõukogusse ja juhatusse EENeti asjakohased kogemustega isikud, keda on seni jäärapäiselt ignoreeritud.
EIS peaks arvestama ka huvigruppide, nagu pri.ee all registreeritud eraisikud (üle 12000!) erisusele ning neile sobiva hinna ning teenuse.
EIS peab lõpetama igasuguse suhte kompromiteeritud isikutega.
EIS peab tagama Eesti domeenile mõistliku hinna.
Autor: Rivo Sarapik, Jaana Pikalev
Seotud lood
Eesti Interneti SA teatel on tänaseks ümber registreeritud ainult 4000 ehk 5% enne 5. juulit Eestis registreeritud ligi 79 000st domeeninimest, mille kehtivus lõppeb 5. jaanuaril 2011.
Eesti Interneti Sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts ütles Äripäevale, et ei pea domeenireformi ebaõnnestunuks. Tema sõnul on kriitikat pälvinud pigem pahameel, et domeenid ei ole enam tasuta saadaval.
Domeeni registreerimine maksab Eestis mõnest Euroopa riigist enam siinse väikese domeenide mahu tõttu, kommenteerisid .ee domeenireformi eest vedava Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees Marek-Andres Kauts ja juhatuse liige Jaak Lippmaa.
Zone Media andmeil on tippdomeeni register on nüüd käivitunud ja uute domeenide registreerimine on võimalik, kuid hetkel on siiski hulk operatsioone, mida uute registreeritud domeenidega veel teostada ei saa.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.