- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks maksab Eesti domeen Euroopa omast enam?
Marek-Andres Kauts ja Jaak Lippmaa vastasid täna aripaev.ee lugejate küsimustele. Valik küsimustest-vastustest.
Miks domeenihinnad on kõrgemad kui mujal Euroopas. Näiteks .eu on ju rohkem kui poole odavam jne?
Domeeni tasu kujunemise printsiip on sarnane üle maailma. See on kulupõhisus ja mittetulunduslikkus. Sellest tulenevalt on seal, kus domeene on rohkem tasu madalam ja seal kus domeene on vähem, tasu kõrgem. .eu domeene on tänaseks registreeritud 3,2 miljonit, .com domeene 88,3 miljonit ja .net domeene 13,1 miljonit. .ee domeene on registreeritud 80 000 ja .com, .net ja .eu domeenidega ei hakka me ilmselt kunagi võistlema.
Meiega võrreldavatest domeenidest Islandil on registreeritud 30 000 .is domeeni ja seal on tasu 39 € (610 krooni), Luxemburgis on registreeritud 50 000 .lu domeeni ja tasu on 50/25 € (782/391 krooni) vastavalt taotluse esitamise meetodist, Soomes on registreeritud 250 000 .fi domeeni ja tasu on 13 € (203 krooni).
Kui .ee domeenide hulk suureb ja investeeringute kulud vähenevad, siis tasu alaneb.
Kui mul on firma, millele on registreeritud neli kaubamärki ja meil on lisaks 10 totenime, millised võimalused on mul .ee domeeni all nende kaitsmiseks?
Soovitame kaubamärgid ja tootenimed .ee domeeni all kaitsta preventatiivse registreerimisega, st registreerida nende kujulised domeenid ära. Kui siiski on juhtunud, et domeenid on registreeritud kellegi teise poolt, kes kahjustab Teie huvisid, siis sellisel juhul on õiguse saamiseks võimalik pöörduda Eesti Interneti SA juures augustis tegevust alustavasse Domeenivaidluste komisjoni või riiklikku kohtusse.
Ilmselt suurim kaaperdamisoht tekib pärast üleminekuperioodi lõppu - kuidas on kavas ettevõtteid aidata selle ohuga võitlemisel?
Suurim oht kaaperdamisele on domeeniomanike passiivsus üleminekuperioodi jooksul. Sellest tulenevalt soovitame Teil oma domeenid esimesel võimalusel registripidaja juures ümberregistreerida.
Ma ise olen kunagi nn registripidaja juures töötanud ja võin oma kogemusest öelda, et see üks või kaks klikki, mis tehakse domeeni ümber-registreerimiseks on väärt vaid kuni 5 krooni. Miks võtavad registripidajad vahelt kuni 60+ krooni? Ja veel rohkem huvitaks mind, millise loogika järgi on kujunenud domeeni alghind? Mida see pea 300 kroonine number sisaldab?
Registritoimingute tasud määravad registripidajad ise tegutsedes vabas konkurentsis.
Eesti Interneti SA poolt määratud 285-kroonine tasu arvestati lähtudes domeeninimede arvust, kulupõhisuse printsiibist ja arendustegevuse vajadustest. Domeenitasu ei ole püsiv suurus ja seda muudetakse eelviidatud printsiipide kohaselt.
Loe kogu intervjuud siit .
Seotud lood
Eesti Interneti SA teatel on tänaseks ümber registreeritud ainult 4000 ehk 5% enne 5. juulit Eestis registreeritud ligi 79 000st domeeninimest, mille kehtivus lõppeb 5. jaanuaril 2011.
Eesti Interneti Sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts ütles Äripäevale, et ei pea domeenireformi ebaõnnestunuks. Tema sõnul on kriitikat pälvinud pigem pahameel, et domeenid ei ole enam tasuta saadaval.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht Jüri Jõema ütles Äripäevale, et Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) juhataja Marek-Andres Kauts pole talle pandud ülesannetega toime tulnud.
Eesti Interneti SA (EIS) teatel on eile uue korra järgi .ee domeenide registreerimise katkestanud tehnilised probleemid kõrvaldatud ja tänase tööpäeva jooksul avatakse taas .ee domeenide taotluste registreerimine keskregistris.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele