Järgmisel esmaspäeval jõustub uus domeeninimede reeglistik, millega kaovad praegused piirangud ning olemasolevad domeenid tuleb ümber registreerida. Registripidajad võtavad juba vastu avaldusi registreerimiseks.
Ehkki uus kord jõustub järgmisel nädalal, võtavad registripidajad juba taotlusi domeenide registreerimiseks. .ee lõpuga domeen maksab sõltuvalt registripidajast ca 350-370 krooni. Esimene hind kehtib näiteks veebimajutus.ee-l, teine Zone´il.
„Eeltaotluste vastuvõtmise peamine eesmärk on pakkuda inimestele võimalust soovitud domeeninimede registreerimistaotlused juba ette ära täita, et siis 5. juulil läheksid need esimeste hulgas EIS-i protsessimehhanismi,“ selgitas Zone Media tegevjuht Martti Varik. „Kui inimene esitab tellimuse 5. juulil, siis jõuavad tema taoltused sihtasutusse hiljem, sest registreerimisprotsess võtab oma aja ning soovitud domeenid ei pruugi selleks hetkeks enam vabad olla.“
Uue reeglistiku järgi kehtib domeenide registreerimisel reegel "kes ees-see mees" ehk täna vaba oleva domeeni võib registreerida kes iganes soovib. Kellel juba on registreerinud mõni .ee domeeninimi, saab selle uue korra kohaselt ümber registreerida 6 kuu jooksul, mil domeen teistele kättesaamatu.
Seotud lood
Domeeninimede haldaja Zone.ee poolt tellitud küsitlusest selgus, et vähemalt pooltele ettevõtjatele tuleb 5. juulil käivituv Eesti riigitähisega tippdomeeni reform üllatusena.
Aasta tagasi käima läinud domeenireformi käigus registreeriti uue korra järgi ümber 61 300 .ee domeeni ehk 80% senistest.
Eesti Interneti SA seadis uuele domeenikorrale ülemineku tähtajaks 5. juuli 2010.
Eesti läks tänasest üle uuele domeenikorrale, mistõttu kaovad mitmed piirangud ja tuleb uuesti registreerida kõik .ee domeenid.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.