Aasta tagasi käima läinud domeenireformi käigus registreeriti uue korra järgi ümber 61 300 .ee domeeni ehk 80% senistest.
Eesti Interneti SA andmeil registreeriti aastaga 61 300 .ee-lõpulist domeeni, mis tähendab, et 1000 elaniku kohta on kasutuses 46 .ee-lõpulist domeeni.
"Aastaga oleme domeenide arvult per capita möödunud Lätist ja Leedust. See näitab suurt huvi .ee domeeni kasutamise vastu,“ ütles Eesti Interneti SA juhatuse esimees Marek-Andres Kauts. Lätis on 1000 elaniku kohta registreeritud 40 domeeni ja Leedus 43 domeeni. Soomes on vastav number 50 ja Rootsis 118. „Rootsi läks Eestiga sarnasele kaasaegsele domeenikorrale üle aastal 2003 ja nende tasemeni jõudmine on võimalik kümnendi teises pooles,“ lisas Kauts.
Seotud lood
Järgmisel esmaspäeval jõustub uus domeeninimede reeglistik, millega kaovad praegused piirangud ning olemasolevad domeenid tuleb ümber registreerida. Registripidajad võtavad juba vastu avaldusi registreerimiseks.
Eesti läks tänasest üle uuele domeenikorrale, mistõttu kaovad mitmed piirangud ja tuleb uuesti registreerida kõik .ee domeenid.
Registripidajad, kelle vahendusel saab esmaspäevast .ee domeene registreerida, pakuvad standardset teenust kordades erinevate hindadega. Tänase info järgi pakub kalleimat teenust Cemty OÜ.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud domeenireformi käigus on kadunud ligikaudu 80% kogu endistest Eesti maatunnusega internetilehekülgedest, märkis Eesti Interneti Kogukond (EIK).
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.