Eesti läks tänasest üle uuele domeenikorrale, mistõttu kaovad mitmed piirangud ja tuleb uuesti registreerida kõik .ee domeenid.
Uus domeenikord muudab .ee domeeni senisest oluliselt kättesaadavamaks: Eesti domeeni saavad registreerida ka eraisikud ja välismaa isikud ning ühel isikul on võimalik registreerida mitu domeeni.
Uuele domeenikorrale ülemineku käigus:
- .ee tippdomeeni haldamise võtab EENetilt üle Eesti Interneti SA;- eraisikud saavad võimaluse registreerida .ee domeeninimesid;- välismaa isikud saavad võimaluse registreerida .ee domeeninimesid;- ühel isikul on võimalik registreerida mitu .ee domeeninime;- domeeninimede registreerimine hakkab toimuma kahetasemeliselt, see tähendab, et registreerijate teenindamine on Eesti Interneti SA poolt delegeeritud registripidajatele. Registripidajate nimekiri on avaldatud Eesti Interneti SA veebis- domeeninimedele kehtestatakse regulatiivne tasu.
Uutele domeenireeglitele üleminek hõlmab ka kõiki vanade reeglite järgi registreeritud .ee domeene. Nendele hakkab alates juulist kehtima kuuekuuline üleminekuperiood, mille jooksul domeenide registreerijad peavad endale registripidaja valima ja registripidaja juures domeeni registreeringut uuendama.
Seotud lood
Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) juht Marek-Andres Kautsi sõnul ei paku domeenireformi vedav EIS avalikku teenust, mis annaks aluse küsitavat domeenitasu põhiseaduse vastaseks pidada.
Domeeni registreerimine maksab Eestis mõnest Euroopa riigist enam siinse väikese domeenide mahu tõttu, kommenteerisid .ee domeenireformi eest vedava Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees Marek-Andres Kauts ja juhatuse liige Jaak Lippmaa.
Domeeni fedex.ee registreerinud Eesti ettevõte kaotas domeeni, sest Domeenivaidluste Komisjon (DVK) leidis, et firmal pole selleks õigust.
Aasta tagasi käima läinud domeenireformi käigus registreeriti uue korra järgi ümber 61 300 .ee domeeni ehk 80% senistest.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.