Siseaudit on paljude ettevõtete ja asutuste jaoks seadusest tulenev kohustus, millest ei saa ka majanduslikult keerulistel aegadel loobuda. Seetõttu tekib paratamatult küsimus, kuidas on lähtuvalt ettevõtte vajadustest kõige soodsam ja mõistlikum see kohustus täita. Kas võtta tööle enda siseaudiitor või osta teenust sisse, arutleb Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg.
Seaduse järgi peab siseaudiitor olema oma töötaja kindlasti pankadel ja kindlustusseltsidel, kuid paljudel teistel (nt krediidiandjad- ja vahendajad, makseasutused, e-raha asutused, kohalikud omavalitsused, riigi asutatud sihtasutused, riigi osalusega äriühingud, investeerimisfondid jms) on võimalus otsustada, kuidas siseauditi kohustuse täitmine korraldada. Erasektoris teeb selle otsuse tavaliselt kõrgem juhtkond ehk nõukogu, kohalikus omavalitsuses aga volikogu.
Seotud lood
Eestis reguleerib audiitortegevust audiitortegevuse seadus (AudS). Tingimused, millal on ettevõttel kohustus audit või ülevaatus läbi viia, tulenevad samuti audiitortegevuse seadusest. Küll aga tekib küsimus, mis juhtub siis, kui audiitor teeb vea? Milline on audiitori vastutus juhul, kui audiitor aruannetes ebakõlasid ei märka või neid tahtlikult varjab ja kui palju on kahjukannatajal loota abile kindlustusandjalt, selgitavad Grant Thornton Balticu spetsialistid Mart Nõmper ning Lee Laanemäe.
Asutustel ja ettevõtetel, kelle jaoks on siseauditi tegemine kohustuslik, tekib sageli küsimus, kas soodsam on luua siseaudiitori ametikoht või osta siseauditi teenust sisse? Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg tutvustab lähemalt, mida siseaudiitorit palgates või teenust sisse ostes silmas pidada ning kui suure kuluga peab arvestama.
Haldusreformiga loodi eeldused omavalitsuste võimekuse kasvuks. Suuremad on ootused omavalitsustele nii riigil, elanikel kui ka omavalitsustel endal. Võimekuse üks oluline väljendus on kindlasti korrektne ja tõhus tegutsemine eesmärkide saavutamiseks, mida aitab tagada läbimõeldud ja toimiv sisekontrollisüsteem. Rahandusministeeriumi tellimusel on valminud abistav juhend toetamaks omavalitsusi sisekontrollisüsteemi väljatöötamisel.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib ta töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt seaduse nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.