Asutustel ja ettevõtetel, kelle jaoks on siseauditi tegemine kohustuslik, tekib sageli küsimus, kas soodsam on luua siseaudiitori ametikoht või osta siseauditi teenust sisse? Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg tutvustab lähemalt, mida siseaudiitorit palgates või teenust sisse ostes silmas pidada ning kui suure kuluga peab arvestama.
- Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg
Siseauditi tegemise kohustus on paljudel era- ja avaliku sektori asutustel (nt kohalikud omavalitsused, riigi asutatud sihtasutused, riigi osalusega äriühingud, krediidiandjad ja vahendajad, makseasutused, investeerimisfondid ja pangad). Need asutused ja ettevõtted on sageli valiku ees, kas võtta tööle siseaudiitor või osta teenust sisse. Kohalikus omavalitsuses teeb selle otsuse volikogu, erasektoris tavaliselt kõrgem juhtkond ehk nõukogu. Otsuse juures on oluline ka rahaline aspekt, mistõttu tekib sageli küsimus, missuguste rahaliste vahenditega peab eelarves arvestama siseaudiitori ametikohta luues või kui palju maksab siseauditi teenuse ostmine.
Seotud lood
Alljärgnevalt on toodud kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärad 2018. aasta 31. detsembri seisuga.
Paljudel ettevõtetel lõppes aastavahetusega ka majandusaasta ning algust tehakse aastaaruande koostamisega. Enne tasub üle kontrollida, kas ettevõttel on tekkinud või võib tekkida auditeerimiskohustus.
Kalendriaasta peatselt saabuva lõpuga jõuab enamiku Eesti ettevõtete ja raamatupidajate jaoks lõpule ka majandusaasta. Aastaaruande sujuva koostamise eesmärgil on juba praegu aeg hakata aastast kokkuvõtteid tegema ja paljud ettevõtted ongi juba alustanud inventeerimisega.
BDO Eesti vandeaudiitorid Ree Teinberg ja Liina Oolup kirjutavad majandusaasta aruande allkirjastamise korrast ja muudatustest erisuseta MTÜde ja SAde aruannete allkirjastamisel.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.