Töökeskkonna sisekontroll - miks ja kuidas?

Oma olemuselt moodustavad sisekontrolli kõik ettevõtte igapäevased tegevused ja töödokumendid, mis on osaks tööohutuse ja töötervishoiu korraldamisest vastavalt kehtestatud nõuetele (olulised on nii õigusaktide nõuded kui ettevõtte enda kehtestatud reeglid): ametijuhendid, töötajate juhendamine ja väljaõpe ning koolitused, riskianalüüsi täiendamine, töökeskkonna tegevuskavast kinnipidamine, ohuolukordade raporteerimine, seadmete nõuetekohane hooldus jne.

Olemaks kindel, et kõik tegevused toimivad nii nagu peab, korraldatakse kord aastas sisekontrolli audit – tööandja ja töötajate (esindajate) koostöös vaadatakse üle kõik ettevõttele rakenduvad seadusenõuded, ettevõttesisesed regulatsioonid, kontrollitakse tegevuse vastavust nõuetele ning jälgitakse arenguid olulistes töökeskkonnaalastes näitajates (näiteks tööõnnetuste arv või haiguspäevade hulk töötaja kohta). Rangeid nõudeid sisekontrolli läbiviimise meetodile ei ole, sobiva lähenemise valib tööandja koostöös töötajate või nende esindajatega.

Eraldi peaks tähelepanu pöörama ka ümbritsevale elanikkonnale ja kõrvalistele isikutele – ega ettevõtte tegevus ei sea neid ohtu või ei aseta ebasoodsasse olukorda.

Sisekontrolli süsteemi ülesehitamise algatus peab tulema tööandjalt. Lihtsaim oleks tööandjal kujutada end ettevõtet kontrollima tulnud tööinspektori rolli, püüdes leida vastus küsimusele, kas kõik erinevad ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise etapid on vajalikul määral reguleeritud.

Tööandjal tuleb sätestada ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse üldpõhimõtted. Näiteks püstitada endale eesmärk: kogu aasta jooksul ei tohi juhtuda ühtegi tööõnnetust!

Esmane vastustus on tööandjal! Tööandja peab olema tuttav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle alamaktidega, mis reguleerivad konkreetse ettevõtte tegevust – nii saab kõige õigemalt organiseeritud töökeskkonna juhtimise süsteem. Tööandja määrab ka erinevate tegevuste eest vastutajad, siis on lihtsam tagada, et asjaomased töötajad teavad täpselt, mida neilt oodatakse, ning kogu süsteemi juhtimine ei ole laialivalguv.

Töötajad võtavad ka ise osa töökeskkonna juhtimisest, näiteks teavitavad töökeskkonnas avastatud riskidest, haigestumistest, tööõnnetustest, õnnetusjuhtumitest ning teevad ettepanekuid erinevate meetmete rakendamiseks või annavad tagasisidet nende kohta, mida on juba rakendatud.

Töökeskkonnavolinikud ja -nõukogu liikmed on osalised siis, kui planeeritakse töökeskkonna muutusi, erinevaid meetmeid või hinnatakse olemasolevaid töötingimusi, vastuvõetud abinõusid ning antakse iga-aastast hinnangut töökeskkonnale.

Sisekontrollisüsteemi aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Riskianalüüs on soovitav läbi viia töökohapõhiselt, otsides vastust küsimusele, missugused ohutegurid konkreetset töötajat selles töökohas võiksid ohustada. Riskianalüüsi läbi viies tuleb arvestada kindlasti, milline on töötaja ohuteguriga kokkupuute aeg – alles niiviisi saab objektiivselt hinnata riski tegelikku suurust.

Riskianalüüsi läbiviimisele järgneb konkreetse tegevuskava koostamine, et vältida või vähendada töökeskkonnas avastatud terviseriskide mõju.

Kirjalikult vormistatud tegevuskava peab olema asjakohane ja selge ning ka töötajatele arusaadav.

Allikas: Tööelu.ee