Audiitori vastutusest ja kindlustusest

Kaugtöö on tulnud ja jäänud ning elab tänu koroonaviirusele üle uuestisündi. Audiitorid, raamatupidajad ja teised valgekraed on viimasel ajal peaasjalikult kodukontorites töötanud ja kuigi alguses oli kõik harjumatu ja imelik, siis elu on näidanud, et inimesed on väga kohanemisvõimelised ning saavad päris hästi hakkama. Igatahes on oodata, et järjest rohkem auditeid ja raamatupidamisarvestust tehakse ilma füüsiliselt kokku saamata, kirjutab Grant Thornton Balticu partner, audiitorteenuste valdkonna juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper.

Audiitorid on nagu vandeseltslased, kelle olemasolust teatakse, aga nende tegevusest ega kasulikkusest ei saada sageli aru. Avalikkuse ette jõuavad audiitorid üldjuhul ainult siis, kui kusagil on mingi probleem.

Elektrituruseadus (edaspidi ELTS) näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted ja reguleerib muu hulgas elektrienergia tootmist[1]. Elektrit tootva ettevõtte jaoks paiskab ELTS õhku mitmeid küsimusi, millele on esmapilgul üpris keerukas vastust leida.

Iga-aastane audit on asendamatu abimees kindluse saamiseks, et ettevõtte raamatupidamine on korras. Üheks olulisemaks eelduseks audiitori ja ettevõtte tulemuslikuks koostööks on tähtaegadest kinni pidamine ja eelnevalt kokkulepitud ajal valmisolek auditiks. Grant Thornton Balticu kliendisuhete ja teeninduskvaliteedi juht ning vandeaudiitor Kristiine Villemi jagab nõuandeid audiitori ja auditeeritava hea koostöö tagamiseks.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.