Eesti ja Soome äriregistrid vahetavad nüüdsest andmeid digitaalselt

Kui paljude kodus on keskkonnasõbralikum käitumine saamas juba normiks, siis kontorite puhul on arenguruumi veel küllaga. Samsung Eesti kontoriseadmete divisjoni müügijuht Teet Torn annab soovitusi, kuidas tehnikaga järgmisel aastal senisest jätkusuutlikumalt ka kontoris toimetada.

Samal ajal, kui meie räägime Eestis alles e-arvetest ja raamatupidamise digitaliseerimisest, vaadatakse mujal maailmas juba sammuke edasi tehisintellekti ehk artificial intelligence’i (AI) poole. Kuidas teha raamatupidamist senisest nutikamalt, lihtsamini ja kiiremini, rääkis Äripäeva e-arveldamise seminaril „Hinda aega” raamatupidamisbüroo Grow Finance OÜ omanik Ulvi Tallo.

Eestis räägitakse juba aastaid, et ettevõtted, kes tahavad edu saavutada ja turul konkurentsivõimelised olla, peavad suurendama tootlikkust, muutma tööprotsesse efektiivsemaks ja panustama oma töötajatesse. Vähesed võivad aga öelda, et seda tõesti tehakse.

Tulenevalt ettevõtete soovist jõustus rakenduses LAAK muudatus, kus kannete tegemiseks on esmalt vajalik registreeritud mahutid siduda tegevuskoha ja lubadega (vastasel juhul ei ole loa mahutite klassifikaatoris näha ühtki mahutit ja kandeid ei saa teha). Muudatus tulenes ettevõtete soovist näha LAAKi tegevuskohtade all ainult sinna kuuluvate mahutite klassifikaatoreid.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.