Eesti inimesed tunnevad kõige rohkem uhkust oma kodukandi looduse, elukeskkonna ja -kvaliteedi üle, selgus Luminori tellitud uuringust.
Novembri alguses läbiviidud uuringus küsiti Eesti kõigi maakondade inimeste käest, mille või kelle üle nad oma maakonnas uhkust tunnevad. Ühe läbiva joonena mainisid eestimaalased pea kõigis maakondades kohalikku loodust. Eriti sageli tehti seda Põlvamaal, Pärnumaal ja Läänemaal.
Palju tunti uhkust ka ürituste ja oma elukeskkonna üle, olgu selleks siis linna keskväljak, ilus vanalinn, üldiseks kasutamiseks mõeldud keskused ja asutused või pargid. Mainiti oma elukeskkonna puhtust, turvalisust ja üldist arengut.
Linna- ja vallajuhtide suhtes on uhkusetunne kõrgeim Hiiumaal, kus neid mainis 17% vastanutest. Kõige madalaim on see Pärnumaal, kus omavalitsusjuhte tõi esile vaid 1% vastanutest.
Hiiumaal tunnevad inimesed kõige enam uhkust oma tuntud inimeste ja looduse üle. Tuntud inimestest toodi nimeliselt välja näiteks heliloojat Erki-Sven Tüüri. Lisaks toodi välja, et ka vallavanema üle on põhjust uhkust tunda.
Ida-Virumaal tuntakse uhkust linnakeskkonna, looduse ja tuntud inimeste üle. Linnakeskkonna puhul toodi välja Narva promenaadi ja spordirajatisi.
Jõgeval on inimesed uhked oma tuntud inimeste üle, pidades silmas näiteks piirkonnast valitud riigikogu liikmeid. Samuti märgiti ära Endla raba ja terve rida lahedaid üritusi nagu Avinurme tünnilaat, Paunvere väljanäitus ja Küüslaugufestival.
Järvamaal toodi muidugi esile Türi lillelaata ja Arvamusfestivali, mainiti Paide vallimäge ja Järva-Jaani vanatehnika varjupaika. Ka seal toodi esile erinevaid tuntud poliitikuid ja kohaliku elu edendajaid.
Läänemaa tunneb kõige rohkem uhkust oma looduse üle, aga ka terve rea kuulsate ürituste üle nagu American Beauty Carshow ja Valge daami päevad. Samuti meeldib läänlastele Haapsalu linnakeskkond, kust tõsteti esile näiteks promenaadi, linnust ja Laikmaa muuseumi.
Lääne-Virumaal meeldib inimestele Rakvere keskväljak ning ollakse uhked üldise kiire arengu pärast. Samuti on läänevirulased uhked oma keskuste ja parkide üle.
Põlvamaal on loodus konkurentsitult suurim uhkuseobjekt. Enim tõstsid vastanud esile Piusa koopaid ja Taevaskoda. Ent uhked ollakse ka näiteks Räpina sadama ja Räpina loodusõppekeskuse üle.
Pärnus on muidugi loodus ja täpsemini meri see, mille üle uhked ollakse. Aga pärnakatele meeldib ka nende linnakeskkond laiemalt, eraldi mainitakse veel ära ühistransporti. Tuntud inimestest tuuakse välja Tanel Kangertit ja Rein Taaramäed.
Raplamaal on terve rida tuntud inimesi, kelle üle uhkust tunda: Thea Paluoja, Heiki Epner, Pärt Uusberg. Samuti tuuakse välja mitmeid üritusi nagu Kapa Rock, Rapla Kirikumuusika Festival ja Märjamaa folk.
Saaremaal teeb tuntud inimeste kategooria teistele uhkuse valdkondadele pika puuga ära, sest Ott Tänak on ju Saaremaalt pärit. Mainitakse veel ka vallavanemat ning kiidetakse linnakeskkonda, mis on puhas, turvaline ja kus on palju mänguväljakuid. Ja muidugi tuuakse esile ka ilusat Saaremaa loodust.
Tartus tuntakse uhkust loomulikult eelkõige ülikooli üle, aga mainitakse ka ERMi ja Ahhaa-keskust. Tartlastele meeldib nende elukvaliteet, see, et nad on ümbritsetud kultuurielust ja heast haridusest. Samuti tõstetakse esile linnakeskkonda, kus märgitakse eraldi ära puhtus, rattaringlus ja keskväljak.
Ilusa järve ja lossimägedega Viljandis on samuti suurimaks uhkuseobjektiks loodus, kuid palju tuuakse esile ka nende tuntuimat ettevõtet Cleveron ning muidugi Viljandi Folki.
Võrus, nagu mujalgi Lõuna-Eestis, ollakse uhked looduse üle. Välja tuuakse ka üritusi nagu Uma Mekk ja Lastefestival ning ollakse rahul elukvaliteediga, mis kätkeb endas üldist arengut ja turvalisust.
Valgas domineerib taas loodus, aga samavõrra tuntakse uhkust ka sealse elukvaliteedi üle. Valgalased on hästi rahul oma üldise arengu, arstiabi ja kultuurieluga. Üritustest tõstetakse esile Valgamaa laulupidu, Retrobesti, MK etappi suusatamises ja Militaarfestivali.
Tallinnas ja Harjumaal elajatele meeldib linnakeskkond ja eriti Tallinna vanalinn. Uhkust tuntakse ka üldise elukvaliteedi üle.
Uuring viidi läbi Luminori „Uhkusega siin“ kampaania raames ja selle eesmärgiks oli teada saada, mille üle inimesed Eestis, Lätis ja Leedus kõige enam uhkust tunnevad ning mida oma kodukohas väärtustavad.
Küsitluse viis esindusliku telefoni- ja veebiuuringu kombinatsioonina läbi Norstat Eesti AS 4.-10. novembrini 2019 ning sellele vastas 1350 15-aastast ja vanemat Eesti elanikku.
Allikas: Luminor
Seotud lood
Kuigi kiire palgaralli on tublisti tarbijate ostujõudu kergitanud, kavatsevad eestlased kulutada pühade ajal raha pea sama palju kui mullu, ilmneb Ferratum Grupi jõulu-uuringust.
See on sulle hea, et keskenduksid olulisele! Ole tänulik oma halvale mälule. See on väärtuslik abimees, mis aitab sul optimaalselt tegutseda.
Sügis on käes ja kohustuste hulk on taas muutunud suuremaks. Mõni tõrjub stressi hoogsa trenni, teine šokolaadiga. Samas on aga kõige tervislikumaks, lihtsamaiks ja soodsaimaks viisiks naeratus.
Uus Stanfordi ülikoolis tehtud uuring emotsioonidest näitab, et inimeste motivatsioonil on määrav roll selles, kuivõrd nad lasevad teistel oma tundeid mõjutada.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.