• 21.12.19, 09:00

Eesti inimesed jõuluaegse tarbimishullusega kaasa ei lähe

Kuigi kiire palgaralli on tublisti tarbijate ostujõudu kergitanud, kavatsevad eestlased kulutada pühade ajal raha pea sama palju kui mullu, ilmneb Ferratum Grupi jõulu-uuringust.
Eesti inimesed jõuluaegse tarbimishullusega kaasa ei lähe
Ferratumi rahvusvahelises jõulu-uuringus osalenud inimesed avaldasid oma ostueelistused ja vastasid, kas eelistatakse kaubanduskeskusi või pigem veebipoode ning kuidas ostude eest tasutakse. Uuring võttis luubi alla ka pühadeaegsed reisiplaanid, jõulusoovid ja lubadused uueks aastaks.
Selgub, et tänavu planeerivad eestlased kulutada jõuluostudele leibkonna sissetulekust 16 protsenti ehk 249 eurot. Läinud aastal arvestati pühadega seotud kulutusteks 17 protsenti sissetulekust ehk 257 eurot.
Mõõduka või isegi konservatiivse tarbimisega paistavad Eesti inimesed silma ka võrreldes teiste uuringus osalenud riikide elanikega. Küsimustele vastanud 14 riigi 31 000 leibkonna seas kavatsevad eestlased kulutada jõuluostudele pere sissetulekust proportsionaalselt teistest vähem. Eestlastest veel väiksema osa tulust panevad pühadeostude alla hollandlased, kõik ülejäänud uuringus osalenud plaanivad pere-eelarvest protsentuaalselt rohkem kulutada.
Graafik: Jõuluostude summa osakaal leibkonna netosissetulekut arvestades
  • Graafik: Jõuluostude summa osakaal leibkonna netosissetulekut arvestades

Kust ja mida inimesed ostavad?

Uuringust selgus välja, et kõige innukamad veebis ostlejad on Suurbritannia elanikud. Eestlased eelistavad jääda traditsioonilisema ostlemise juurde – vaid 15 protsenti kavatseb sooritada jõuluostud e-poest.
Graafik: Internetiostude osakaal aastal 2019
  • Graafik: Internetiostude osakaal aastal 2019
Ferratum Grupi kommunikatsiooni- ja investorsuhete juhi Emmi Kavanderi sõnul on mõneti üllatav, et Eestis pole internetist ostmine nii populaarne, kuigi seda võiks ühelt e-riigi pioneerilt ju eeldada.
“Muus osas suuri üllatusi võrreldes eelmise aastaga ei paista olevat, sest Eesti leibkondade kulutused jõuluostudele jäävad ka sel aastal 250 euro piirimaile ning mänguasjad ja maiustused on viie menukama kuluartikli seas ka tänavu,” märkis Kavander.
Üldisele ostlemisele ja mänguasjadele kavatsevad eestlased neil pühadel võrdselt kulutada (15 protsenti), poenimekirjast leiab ka maiustused ja delikatessid (14 protsenti), rõivad ja jalanõud (9 protsenti) ning laste talviste tegevuste finantseerimise (6 protsenti).
Graafik: Enimostetavate artiklite nimekiri - Eesti
  • Graafik: Enimostetavate artiklite nimekiri - Eesti
Kui aga vaadata vastuseid riikide peale kokku, siis lemmik kuluartikkel on riided, mis moodustab keskmiselt 13 protsenti perede jõuluostudega seotud kulust.
Laste talviste tegevuste finantseerimist, mis eestlastel TOP5 kuluartikli hulka pääses, ei nimetanud ühegi teise uuringus osalenud riigi kodanikud.

Eestlane jälgib reisil kulutusi

Airbnb teenuseid tarvitab jõulureisi ajal 45 protsenti eestlastest. Meid edestavad siin vaid rumeenlased.
Graafik: Leibkonnad, kes plaanivad pühade ajal Airbnb teenuseid kasutada
  • Graafik: Leibkonnad, kes plaanivad pühade ajal Airbnb teenuseid kasutada
Üle saja euro ühe öö eest hotellis on nõus maksma 12 protsenti Eesti inimestest, mis on 14 riigi võrdluse pigem keskmine tulemus.
Käesoleva uuringu põhjal on eestlased ka keskmised reisijad, kulutades mujale mineku peale 18 protsenti leibkonna eelarvest.
Graafik: Reisimisele kuluv summa leibkonna eelarvest
  • Graafik: Reisimisele kuluv summa leibkonna eelarvest
Jõulukingitustest ja reisidest olulisemaks peavad inimesed ülekaalukalt pühade ajal pere ja lähedastega koos veedetud aega. Veeta rohkem aega oma lähedastega, on ka populaarseim uusaasta lubadus.
Allikas: Ferratum Grupp

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele