- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Finantsjärelevalvete rahvusvaheline koostöö on võtnud uued mõõtmed
„Möödunud aasta võib julgelt pealkirjastada kui rahapesu tõkestamise tähtsuse lavale astumise aasta. Finantsinspektsiooni 2018. aastal esitatud taotluse alusel Versobanki tegevusloa kehtetuks tunnistamine rahapesu tõkestamise normide olulise rikkumise tõttu oli pretsedent, mis tõi paradigma muutuse kogu Euroopasse,“ rääkis Kessler. „Selgus, et paljud Euroopa pangad olid seotud riskantsete mitteresidentide äriga moel, kus nende kontrollisüsteemid ei suutnud riske tuvastada ega juhtida. Finantsinspektsioon oli üks esimestest, kes alustas valdkonna korrastamist juba 2014. aastal.“ Kuigi see ei ole finantsjärelevalve esmane seadusejärgne ülesanne, suhtub Finantsinspektsioon ka edaspidi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisse finantssektoris väga tõsiselt. Sealjuures jätkatakse nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise koostöö süvendamist.
Üks näide rahvusvahelise koostöö uutest mõõtmetest on Balti, Skandinaavia ja Euroopa Liidu finantsjärelevalvajate ja kriisilahendusasutuste möödunud aasta lõpus ette valmistatud ning selle aasta alguses läbimängitud teoreetiline regionaalne finantskriis. “Sarnaselt kaitseväele on ka finantsjärelevalveasutustel hea tava aeg-ajalt oma võimekusi testida. Harjutuse tulemused on tänaseks analüüsitud, kitsaskohad sõelutud ning osapooltele antud tagasisidet. Mängus osalenud Eesti asutused said oma ülesannetega hästi hakkama,“ rääkis Kessler.
Riskidest ja nõrkustest rääkides pööras finantsjärelevalve juht saadikute tähelepanu rahaliste trahvide ebapiisavusele finantssektoris. „Oleme juba 2004. aastast järjepidevalt juhtinud partnerite tähelepanu, et rahatrahvid finantssektoris ei ole mõjusad. Need on küll ajas tõusnud 3200 eurolt 32 000 eurole ja seal isegi mõneti kuni 400 000 eurole, kuid need numbrid ei ole liiga heidutavad just suurte professionaalsete finantsvahendajate suhtes.“ Trahvid peavad olema nii suured, et üleliigne riskide võtmine või seaduse rikkumine ei tasu ennast ära. Samuti peab olema võimalik trahvidega nõuda hüvitist avaliku hüve rikkumise eest.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri Riigikogus peetud ettekande tekst on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel.
Allikas: Finantsinspektsioon
Seotud lood
Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, millega karmistatakse virtuaalvääringu tegevuslubasid puudutavat regulatsiooni teenusepakkujatele, kes tegelevad virtuaalvääringu ostu ja müügiga ning rahakotiteenuse pakkumisega.
Eesti residentidest eraisikute finantsvarad ületasid 2018. aastal nende kohustusi: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljardit eurot, seejuures kasvasid varad endiselt mõnevõrra kiiremini kui kohustused, selgub Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaatest.
Rahapesu tõkestamise meetmed kipuvad ettevõtja oma muredega üksi jätma, sest teenusepakkujad – audiitorid, raamatupidajad, pangad – peavad väga hoolega välja selgitama ettevõtja tausta ja eesmärgid, mille tõttu ta ehk ei julgegi enam nende teenuseid kasutada, kartes tahtmatult kahtluse alla sattuda. Ka teenusepakkuja võib olla lausa sunnitud oma kliendist teavitama rahapesu tõkestamise bürood, kui mõned andmed kasvõi väiksemagi kahtluse tekitavad.
Viimase aja arengud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamisel on näidanud, et isegi pangad, kelle finantsvõimekus võrreldes nö tavaettevõttega on märkimisväärselt parem, on raskustes kõigi neile esitatavate nõuete täitmisega, kirjutab Triniti patrner Ramil Pärdi.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele