Eesti residentidest eraisikute finantsvarad ületasid 2018. aastal nende kohustusi

„Struktuurselt on viimaste aastate suuremad muudatused toimunud pankade hoiustes. Mitteresidentide hoiuste osakaal, eelkõige kõrge riskiga mitteresidendid, kel üldjuhul puudub Eesti majanduskeskkonnaga igasugune seos, on 2014. aasta lõpust 19,10 protsendilt langenud 2018. aasta lõpuks 7,91 protsendini, seejuures on see eelkõige langenud rahapesuriski vaatest kõrge riskiga jurisdiktsioonide (sh off-shore jmt) arvelt 8,50 protsendilt 0,46 protsendini,“ märkis Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. „Võib öelda, et valdav osa Eesti pangandusest kõrget rahapesu riski ei evi, Eesti pangandus on valdavalt keskendunud kohalikule või sellega seost omavale äri- ja erakliendile ning valitsus- ja mittetulundussektorile teenuste osutamisele,“ lisas Nõmm.

Finantsinspektsiooni ülevaate põhjal aeglustus 2018. aastal enamike finantsteenuste mahu kasv, ainsana kiirenes laenude kasvutempo. Hoiuste koondjääk kasvas 2018. aastal 4% ehk 655 miljonit euro võrra. Erinevalt varasematest aastatest toetus kasv tähtajaliste ja nõudmiseni hoiustele. Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas aastaga 3% ehk 428 miljoni euro võrra ning tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 9% ehk 246 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpu seisuga paigutatud kokku 17,7 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas aastaga 5% ehk 966 miljonit. Aasta lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 19,1 miljardit eurot. Krediidiandjate tarbijalaenude koondjääk kasvas samal ajal 19% ehk 168 miljonit eurot, ulatudes 1,04 miljardi euroni.

Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht vähenes 1% võrra, küündides aasta lõpuks 9,7 miljardi euroni.

Investeerimisteenustega seotud mahud kasvasid 2018. aastal vaid pensionifondides, kuid võrreldes eelneva aastaga kasvutempo aeglustus, 17%lt 8%ni.

Hoiuste jääkEraisikute hoiuste jääk ületas äriühingute hoiuste jääki: 8,3 miljardit eurot eraisikutel ja 6,9 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 47% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 6,1 miljardit eurot ehk ligi kolmveerand kõigist eraisikute hoiustest. Ülejäänud 27% moodustasid tähtajalised ja säästuhoiused.

Aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,8 miljardi ja äriühingutele 7,3 miljardi euro ulatuses. Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2018. aastal enim eluasemelaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 1677 eurot, ulatudes 42 204 euroni. Talle järgnes sõiduki liising keskmise jäägiga 10 216 eurot.

Kokkuvõttes olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljardit eurot. Seejuures kasvasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 10% ja koondlaenud 8%. Neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 2,6 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 0,3 miljardit eurot.

Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli aasta lõpus 9236 eurot ja laenude jääk 7319 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1917 eurot.

Finantsinspektsioon avaldab Eesti finantsteenuste turu ülevaate kaks korda aastas ning see tugineb finantsettevõtete esitatud andmetele.