Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, millega karmistatakse virtuaalvääringu tegevuslubasid puudutavat regulatsiooni teenusepakkujatele, kes tegelevad virtuaalvääringu ostu ja müügiga ning rahakotiteenuse pakkumisega.
Rahandusminister Martin Helme sõnul on tegemist olulise sammuga rahapesu tõkestamisel krüptovaldkonnas, mis ei tohi aga kindlasti viimaseks jääda. „Oleme pangandussektorist oma valusa õppetunni saanud ja peame nüüd tegelema uute rahvusvaheliste riskidega, millest krüptorahaga seonduv on üks olulisemaid,“ ütles Helme.
Minister märkis, et virtuaalvääringutega seonduvatele ohtudele on tähelepanu juhtinud nii rahapesu tõkestamisega seotud asutused kui valitsuskomisjon. „Praeguse eelnõu puhul on tegemist esimeste kiirete meetmetega selle valdkonna korrastamisel, millele peavad aga kindlasti järgnema põhjalikumad sammud. Rahapesu tõkestamine on üks selle valitsuse prioriteetidest ja ma kavatsen sellele eritähelepanu pöörata,“ kinnitas Helme.
Eelnõu kohaselt muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.
Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad eelnõu kohaselt ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.
Lisaks tõstetakse muudatuse kohaselt virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.
Rahandusminister rõhutas, et muudatuste eesmärgiks pole kindlasti lõpetada Eestis krüptovääringutega kauplemine. „Küll aga peame seda valdkonda oluliselt rohkem korrastama, et ennetada ja tõkestada rahapesuga seonduvaid ohtusid.“
Virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba tuleb taotleda juhul, kui ettevõte soovib pakkuda virtuaalvääringu vahetamist raha vastu või vastupidi. Virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba aga juhul, kui ettevõte soovib pakkuda klientidele virtuaalvääringu hoidmisteenust.
Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav, ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.
Ettevõtetel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.