Tööandjad peavad kinnitama puhkuste ajakava ning teavitama töötajaid hiljemalt I kvartali lõpuks. Nüüd on õige aeg taas meelde tuletada põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted.
- Terje Kaasik ja Taili Järva, BDO Eesti
Tööandjad peavad kinnitama puhkuste ajakava ning teavitama töötajaid hiljemalt igal aastal I kvartali lõpuks. Puhkuste ajakavas peavad tööandjad arvestama töötajate mõistlike soovidega ning lähtuma peab tööandja töö iseloomust ja eripäradest.
Põhipuhkuse tekkimine ja kasutamine
Töölepingu seadus (edaspidi TLS)
§ 55 annab eelduse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on vähemalt 28 kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud rohkemates puhkusepäevades või kui seadus ei sätesta teisiti (vt lisaks TLS
§ 56-§ 58).
Igal töölepinguga töötajal tekib ühes kalendriaastas vähemalt 28 põhipuhkuse päeva, k.a osalise tööaja määraga töötajatel. Siinkohal tasub tähele panna, et 28 kalendripäeva tekib töötajatel ainult töötatud aja eest terve kalendriaasta jooksul jaanuarist detsembrini. Uuel töötajal on õigus nõuda puhkust alles siis, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
Näide:
Töötaja asub tööle 13. septembril 2022. Sellisel juhul arvutatakse tema põhipuhkuse päevade arv valemi kohaselt järgmiselt: põhipuhkuse päevade arv / päevade arv 2022. aastal * töötatud päevade arv. 13. septembrist 31. detsembrini on 110 päeva. Selle näite kohaselt tekib töötajal 2022. aasta eest 8,44 puhkusepäeva (28/365*110), õigus puhkust nõuda tekib uuel töötajal aga alles 2023. aasta märtsis. Tegelik põhipuhkuse päevade arv arvestatakse kahe komakoha täpsusega.
On üldlevinud arusaam, et ühes kuus tekib 2,33 puhkusepäeva, kasutades arvutuskäiku 28/12 (põhipuhkuse päevade arv / 12 kuud). See aga ei ole korrektne, kuna igas kuus on erinev arv kalendripäevi. Näiteks jaanuaris tekib töötajal 2,38 (28/365*31) puhkusepäeva, kuid veebruaris hoopis 2,15 (28/365*28) päeva. Nende kuude eest, milles on 30 kalendripäeva, tekib 2,30 puhkusepäeva.
Meeles tuleb pidada, et juba kinnitatud puhkuse ajakava on õigus muuta üksnes mõlema poole kokkuleppel. Juhul, kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse, peab töötaja teatama puhkuse kasutamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva enne puhkuse algust.
Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest ning tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks (TLS §
68 lg 5).
Küll aga peab tööandja arvestama mõnede erisustega, mida seadus sätestab. TLS
§ 69 lg 7 toob välja viis erisust, mille alusel on töötajal õigus põhipuhkust nõuda talle sobival ajal:
1. naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust või vahetult pärast vanemapuhkust;
2. mehel vahetult pärast vanemapuhkust või naise emapuhkuse ajal;
3. vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4. vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5. koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Põhipuhkuse aegumine ja peatumine
Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Tähele tuleb panna, et põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS
§ 68 lg 5 ja 6).
Näide:
Töötaja põhipuhkuse jääk 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli 18 päeva. 2022. aasta eest tekkis töötajal lisaks 28 puhkusepäeva. Kokku oli töötajal 2022. aastal kasutada 46 põhipuhkuse päeva. Töötaja kasutas 2022. aastal ära 14 põhipuhkusepäeva ja 31. detsember 2022 seisuga on põhipuhkuse jäägiks 32 päeva. Uuel kalendriaastal algab aga 2021. aasta põhipuhkuse aegumine, st 01.01.2023 seisuga aegub töötajal 4 põhipuhkuse päeva 2021. aasta eest ja 2023. aastal on töötajal kokku kasutada 56 kalendripäeva (28 kalendripäeva 2023. aasta eest ning 2022. aasta eest lisaks 28 põhipuhkuse päeva).
Puhkuse aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses (TLS
§ 68 lg 6).
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.