Ardo Hansson: sularaha ei kao

võiks Eesti Panga hinnangul sularaha- ja makseteenuste üle-eestiline pakkumine olla üldpõhimõttena majanduslikult tõhus. Samas peab ligipääs pangateenusele olema inimestele Eestis kättesaadav, seega peame Eestis leidma paindlikke alternatiivsed lahendusi. – inimesed saaksid poodides maksta pangakaardiga toiduarve eest, aga lasta arvelt võtta rohkem raha maha ning saada see kätte sularahana poest. Selleks peaksid aga kommertspangad pakkuma võimalust, et kaupmees selle teenuse puhul ei pea maksma pangale protsenti väljavõetava sularaha eest. Kommertspankade võit oleks efektiivsem sularahavõrgustik, kaupmehed saaksid poodidesse suurema hulga kliente ning inimesed saaksid turvalise ja mugava võimaluse sularaha välja võtta., kuhu riik ning ka pangad ja muud ettevõtted koondavad kokku erinevad teenused. Näiteks saaksid maapiirkondade inimesed teatud regulaarsusega sooritada makseid ning saaksid kätte sularaha, ravimeid, kirja ja lehti ning muid teenuseid. Tõenäoliselt tuleks inimestel raha ja ravimeid ette tellida, kuid see tooks teenuse inimestele lähematele. Riigi ja ettevõtete jaoks oleks see mõistlikum, kui pidada üleval ühe ülesandega kontoreid. – riik kas siis keskvalitsuse, riigiettevõtte või kohalike omavalitsuse ühishanke kaudu tellib teenust maapiirkondades pangateenuse pakkumiseks. Sarnast lahendust kasutas Rootsis posti- ja telekomiagentuur PTS, kes valitsuse tellimusel tegi riigihanke 2008. aastal, et teenindada 15 omavalitsust ja 73 piirkonda riigis sularahaga. eelkõige maapiirkondades – Kanadas on olemas pangakontorite sulgemise nõuded ja Austraalias on pangakontorite sulgemise puhuks sealne pangaliit kehtestanud head tavad. – regulaarne koolituse pakkumine pankade poolt internetipanga kasutamiseks Vaata Maailma kunagise projekti eeskujul. Omavalitsus aitab selgitada välja, kes inimestest vajab koolitust ja koondab kokku huvilisi ning pangad aitavad koolituste korraldamisel inimeste, arvutite ja oskusteabega. – omavalitsus vahendab kommertspankade abiga sularaha ja makseteenuseid inimestele, kellel on raskusi liikumisega või arvuti kasutamisega. Omavalitsus saab välja selgitada, kellel piirkonna inimestest on raskusi ning sellest lähtuvalt pakub abi sularaha kojuviimisel või näiteks elektriarve maksmisel.

Riigikogu esitas Eesti Pangale küsimuse, milliseid lahendusi on Eesti Pank arutanud ühtlase sularaha- ja makseteenuste kättesaadavuse üle-eestiliseks tagamiseks.Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni vastus Riigikogus 22. septembril 2014

Probleem

Ma mõistan, et inimesed on mures pangateenuste üle-Eestilise kättesaadavuse pärast. Eesti Pank ei eelista ühte makseviisi teisele. Sularaha on ametlik makseviis ja seetõttu peaks Eesti Panga hinnangul olema kättesaadav paindlike lahendustena igal pool Eestis.Eesti Panga presidendina soovin kinnitada, et sularaha ei kao kuskile. Mulle isiklikult meeldib sularaha kasutada ja olen uhke Eesti eurosularaha kvaliteedi üle.Pangakontorite võrgu ja pangaautomaatide kahanemine on trend, mis toimub terves maailmas, ning on seotud tehnoloogia arengu, demograafiliste tegurite ja tarbijate eelistuste muutumisega. Samas toob see kaasa probleeme pangateenustele ligipääsetavuses ja need probleemid vajavad leevendamist. Probleemid võivad tekkida vanemaealistel või liikumispuudega inimestel, aga ka väikeettevõtjatel või siis neil, kes elavad maal või ei kasuta internetti. Teenuste pakkumisel ei tohiks ainsaks sihtgrupiks olla Tallinnas või Tartus elavad aktiivsed internetikasutajad.Suuremad kommertspangad Eestis on muutnud oma teenusepakkumist efektiivsemaks, mis on tähendanud muuhulgas maapiirkondades kontorite ja sularahaautomaatide sulgemist.Kokkuvõtteks

Lahendused

Pakun välja ka teiste riikide kogemustel põhinevaid erinevaid võimalusi, mida pangad ja riik võiksid pangateenuste kättesaadavuse arutelus kaaluda:Sularaha-tagasi-süsteem poodides

Riigipunktid – laia otstarbega kontorid

Riigipoolne hange teenuse pakkumiseks

Nõuded või veenvad „head tavad“ pangakontorite sulgemisel

Omavalitsuste ja pankade koostöö inimeste koolitamisel

Omavalitsuste ja pankade koostöö sularaha pakkumisel

Olen veendunud, et eelkõige kommertspangad, aga ka riik suudavad pakkuda senisest paremaid lahendusi. Kutsun üles kommertspanku, riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi osalema aktiivselt pangateenuste kättesaadavuse arutelus. Eesti Pank kindlasti on nõus osalema aruteludes ja ühtegi varianti ei tasu minu arust ette välistada. 

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee