Maksejõuetuse teenistus tuletab äriühingute juhtidele ning finantsjuhtimise ja raamatupidamise eest vastutavatele isikutele meelde, et pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmine on raske juhtimisviga ning eraldi alus ärikeelu kohaldamiseks.

- Maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu Foto: Andras Kralla
Konkurentsiameti koosseisus tegutseva teenistuse tänavuse kolme kvartali tegevusülevaatest nähtub, et 9 kuuga on läbi vaadatud kokku 145 varatu äriühingu pankrotimenetlust. Need äriühingud on tekitanud võlausaldajatele ja riigile kahju ligi 40 miljonit eurot, mis teeb keskmiselt ühe firma kaudu mahajäetud võlgade summaks juba ligi 275 000 eurot.
Ülevaatest selgub, et:
a) 105 juhul, st ligi 75% juhtudest ei ole äriühingu juhtorgani liikmed esitanud õigel ajal kohtule pankrotiavaldust. 30% võlgnikest esitab pankrotiavalduse kuni 6 kuud hiljem õigusaktides sätestatud tähtajast.
b) 52 juhul, st ligi 36% juhtudest puudub varatul äriühingul raamatupidamine või on seda puudulikult peetud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Raamatupidamiseta ei saa tegutseda ükski ettevõte ega mittetulundusühing ning kuna paljudel ettevõtjatel puuduvad vastavad teadmised, on enamasti mõistlik see teenusena sisse osta. Mida peaks raamatupidamisteenuse tellimisel silmas pidama ning milliseid vigu kiputakse sel teemal tegema, räägib enam kui 25-aastase kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.