Eesti hasartmängumaks: 5 olulist fakti, mida iga mängija peaks teadma

Eestis on üks mängijatele atraktiivsemaid aspekte see, et hasartmängudest saadud võidud on maksuvabad. Kui sa osaled hasartmängudes ja saad võidu, ei pea sa sellelt riigile tulumaksu maksma ega seda tulu oma tuludeklaratsioonis kajastama. Tulumaksuvabastus kehtib küll ainult juhul, kui mängija elab Eestist ning võidetud summa pärineb kasiinost, mis on Eestis registreeritud. See on oluline eelis, sest paljudes riikides tuleb võitudelt maksta makse. Eestis jäävad kõik võidud mängijale täies ulatuses. Näiteks, kui valid endale sobiva kasiinoplatvormi Online-casino.ee lehelt, teed valitud platvormil panuse ning võidad, siis võid selle raha täies ulatuses välja võtta või uuesti mängu suunata.

Erinevalt mõnest teisest riigist, kus hasartmängumaks võib olla progresseeruv ja sõltuda korraldaja käibest, on Eestis kehtestatud kindlad maksureeglid. Eestis maksustatakse hasartmänge peamiselt kahe põhimõtte järgi: mängude liik ja ettevõtete tulu. Näiteks kaughasartmängude puhul on maksumäär 6% kaughasartmängu maksustatavast tulust. See tähendab, et kui mängija teeb panuse ja ei võida, läheb teatud protsent sellest summast riigile maksudeks. Seega ei sõltu maksumäär ettevõtte käibest, vaid hasartmängukorraldajate teenitavast kasumist. Seetõttu on paljude teiste riikidega võrreldes Eesti hasartmängumaks suhteliselt madal, eriti veebikasiinode kontekstis.

Kuigi hasartmängumaksu otsene mõju langeb korraldajatele, võib see mõningatel juhtudel kaudselt mõjutada ka mängijate võiduvõimalusi. Kui kasiino või hasartmängukorraldaja peab maksma suuremaid makse, võib ta otsustada tasakaalustada kulusid, vähendades pakutavaid boonuseid või suurendades panuseid. Madalama maksumääraga riikides, nagu Malta või Curacao, tegutsevad hasartmängukorraldajad võivad pakkuda suuremaid boonuseid ja paremaid pakkumisi, kuna nende maksukoormus on väiksem. Kuna aga Eesti hasartmängumaks on vägagi mõistlik, on Eesti just maksusüsteemi perspektiivist muutunud atraktiivseks kasiinoriigiks.

Eesti hasartmängumaksust saadav tulu ei lähe lihtsalt riigikassasse, vaid jagatakse sihtotstarbeliselt erinevatesse valdkondadesse, nagu haridus, tervishoid ja sport. Sellest läheb Eesti Kultuurkapitalile 47,8 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ja 2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks. Osa maksutulust suunatakse ka probleemse hasartmängimise ennetamise ja ravimise programmidesse. See tähendab, et osalemine hasartmängudes aitab kaudselt rahastada mitmeid sotsiaalseid ja avalikke teenuseid. Näiteks noorte spordiprogrammid saavad tihti toetust just hasartmängumaksu kaudu, mis aitab parandada ühiskondlikku heaolu ja edendada tervislikke eluviise.

Online-kasiinod ja spordiennustused, mida loetakse kaughastartmängudeks, on Eestis eraldi maksustatud. See maksutüüp on erinev traditsioonilistest kasiinomängudest, mida pakutakse füüsilistes kasiinodes. Kaughasartmängude maksustatavaks tuluks loetakse ettevõtte kogutulud, mis on saadud mängijate panustest, miinus võidud, mis on mängijatele väljamakstud. Sellele tulule rakendatakse 6% maksumäär. Maksu tasub hasartmängukorraldaja, mitte mängija.

Eesti hasartmängumaks on oluline osa riigi reguleeritud hasartmängutööstusest. Kuigi maksud kehtivad eelkõige korraldajatele, mõjutavad need kaudselt ka mängijaid. Madalam maksumäär ja sihtotstarbeline tulujaotus aitavad kaasa vastutustundlikule hasartmängimisele ja toetavad olulisi sotsiaalseid teenuseid. Mängijad peaksid teadma, et maksumäär ei mõjuta otseselt nende võite, kuid see võib avaldada mõju kasiinode pakutavatele boonustele ja teenustele. Eesti maksusüsteem hoiab hasartmängutööstust stabiilsena, pakkudes ettevõtetele konkurentsivõimelisi tingimusi ja mängijatele turvalist ja reguleeritud keskkonda.