Loe: millised hüvitised tõusid

Töötasu alammäär tõusis 2014. aastal 320 eurolt 355 euroni.  Alampalga tõus ei mõjuta ainult töötasude suurust, vaid sellest sõltuvad teisedki tulud ja kulud: näiteks lasteaiatasud, vanemahüvitise alammäär ja ka mitmed lapse hooldamisega seotud hüvitised.

Vanemahüvitise määr on 2014. aastal 320 eurot, alammäär 355 eurot ja ülemmäär 2378,25 eurot kuus. „Juhul, kui aasta vahetudes miinimumpalk tõuseb, arvutatakse vastavalt ümber ka nende vanemate hüvitis, kes saavad hüvitist alammääras. Seega alates 1. jaanuarist makstakse neile senise 320 euro asemel 355 eurot kuus. Neil vanemail,  kes saavad vanemahüvitist hüvitise määras, näiteks üliõpilased või maksimummääras, aasta vahetudes hüvitist ümber ei arvutata. Seetõttu mõjutab vanemahüvitise määra ja ülempiiri tõus eelkõige tulevasi lapsevanemaid,“ selgitas muutusi vanemahüvitise suuruses Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Uus aasta tõi kaasa olulise muutuse neile vanematele, kes lapse eest hoolitsemist ja töötamist ühendavad. Nimelt muutus alates uuest aastast valem, millega arvutatakse last kasvatava ja töötava vanema hüvitise suurust. Juhul, kui vanem teenib lisaks vanemahüvitisele kuni 320 eurot kuus, siis tema hüvitist ei vähendata.  Kui aga teenitu ületab seda, siis vähendatakse vanemahüvitist selliselt, et hüvitisest lahutatakse 320 eurot ületav tulu, mis on jagatud kahega. „Süsteem on muutunud senisest läbipaistvamaks, vanemale soodsamaks ja arvutamine lihtsamaks,“ võttis Maripuu peamised muutused kokku ning lisas, et kui varem võis teatud juhtudel olla vanemale vanemahüvitise ajal töötamine majanduslikult kahjulikum kui mittetöötamine, siis uus valem tagab selle, et töötamine vanemahüvitise perioodil tasub ära. 

Kuupalga alammäära tõus mõjutab ka paljude omavalitsuste lastehoiu ja huviringide tasusid. Seaduse järgi ei tohi see ületada 20% töötasu alammäärast ja mitmed omavalitsused ongi lasteaiatasu sidunud teatud protsendiga. „Viimsis on see 20%, Pärnus 12%, Tartus 11%, Tallinnas 10,6%, Viljandis 10% ja Kuressaares 9% miinimumpalgast,“ tõi Maripuu näiteks. „Seega ühest küljest toob miinimumpalga kasv kaasa tulude ja hüvitiste suurenemise, kuid mõnel juhul ka kulude kasvu. Lasteaias käivate laste vanemad peavad seega nii mõneski omavalitsuses arvestama igakuise 3-4-eurose lasteaiatasu tõusuga,“ tõdes teabekeskuse juht.

Pensioniealisi inimesi puudutab kindlasti see, et 2014. aastal tõusevad pensionid keskmiselt 5,8%. Samuti tõusis 1. jaanuarist täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 2520 euroni aastas (210 eurot kuus). Lisaks pensioni täiendavale maksuvabale tulule kehtib pensionidele üldine maksuvaba tulu 1728 eurot aastas (144 eurot kuus). „Seega kokku võib käesoleval aastal maksuvabalt saada pensioni 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kuus. See tähendab pensionäride jaoks seda, et keskmine pension on tulumaksuvaba,“ võttis Maripuu kokku peamised pensioni maksmisega seotud muudatused.

Pensioniks valmistujaid puudutab aga kogumispensioni makse määra muutus, mis sõltub sellest, kas 2013. aastal esitati avaldus nö. 3+6 süsteemiga liitumiseks. Liitujatel suureneb alates 2014. aastast igakuine kogumispensioni makse 2%-lt 3%-le ning riik lisab tavapärase 4% asemel omalt poolt 6%. Neile, kes avaldust ei esitanud, on kogumispensioni igakuine omapanus endiselt 2%, millele riik lisab 4%.