Taliga: töölepingu seadust tuleb muuta

Taliga rääkis linnade ja valdade päevade raames uue töölepingu seaduse kitsaskohtadest. Ta märkis, et ametiühingud alustasid juba möödunud aastal seaduse kitsaskohtade kaardistamist, et tuua välja sätted, mille parandamine kaitseks tõhusamalt töötaja õigusi ja motiveeriks tööandjaid seaduskuulekamale käitumisele.

„Ametiühingute juristid ja spetsialistid, kes töötajaid töövaidlustes abistavad, on alates uue töölepingu seaduse vastuvõtmisest puutunud päevast päeva kokku seaduse ebatäpsuste ja vigaste tõlgendustega. Nende kõrvaldamine hoiaks ära palju töövaidlusi ning vähendaks märkimisväärselt töövaidluskomisjonide ja kohtute töökoormust,” selgitas Taliga.

Ametiühingute Keskliidu esimees andis mõista, et kõige kaalukamad ettepanekud puudutavad just töölepingu lõpetamist.

“Töötajad tajuvad suurima ebaõiglusena seda, et ebaseaduslik vallandamine ja alusetu koondamine on tehtud tööandjale väga lihtsaks ja ahvatlevaks. Töösuhete paindlikkus ei tohi tähendada, et riik soosib tööandja vastutustundetut käitumist ja jätab töötaja kaitseta. Näitame oma ettepanekutega, et tasakaal on võimalik,” kinnitas ametiühingujuht. 

Valmiv ettepanekutepakett keskendubki peaasjalikult töölepingu seaduse

punktidele, mis tekitavad sageli töövaidlusi ja kus kehtiv regulatsioonjätab töötajad suhetes tööandjaga piisava kaitseta.

Kuigi ka haigushüvitiste kord ja töötajate tervis on teravalt päevakorda tõusnud, jäävad selles konkreetses ettepanekute paketis need punktid puudutamata.

"See pole otseselt töölepingu seadusega seotud. Haigushüvitiste

maksmise korda muudeti riigieelarve kärbetest tingituna, mis piirasidoluliselt ka Haigekassa eelarvet. Töölepingu seaduse ega ka töötervishoiu jatööohutuse seaduse sätete muutmisest selle probleemi lahendamiseks ei piisa.Siin on vaja leida reaalselt lisavahendeid riigieelarvest," märkis Taliga.