Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esindaja Marko Kaevando (esiplaanil) ja pankrotihaldur Martin Krupp kohtuistungil. Vaidluses tõstatas nende vastaspool võltsimise kahtluse. “See argument on iga mõistliku inimese jaoks jabur,” leiab Kaevando
Foto: Andras Kralla
Ühistul on võlgu üleval kokku 15 miljoni euro jagu. Oma raha küsib umbes tuhatkond inimest. Ärikeelu saanud Sorokin peaks tagasi maksma palju väiksema summa.
Viimasel paaril aastal on keskkriminaalpolitsei algatanud kahe hoiu-laenuühistu juhatuse liikmete suhtes uurimise seoses võimaliku investeerimiskelmuse toimepanemisega. Vaatame, millised on võimalikud ohud ja riskid, mis kaasnevad hoiu-laenuühistute kaudu investeerimisega.
Selles artiklis vaatame põhjalikult sisse teemasse, kes ja millal peab sularahatehingutest või muudest n-ö kahtlastest tehingutest teavitama Rahapesu Andmebürood.
Majanduskuritegevuse uurimisel on näha, et kuritegelik maailm siseneb üha enam ettevõtlusesse, kuid silma tuleb peal hoida ka ettevõtjatel, kes kompavad seaduse piire. Nii on uurijate pilk pööratud näiteks rohetoetuste kasutamisele ja ettevõtete pankrottidele.
Kui oodata investeerimisest võimalust rikastumiseks või suure tulu teenimiseks, hakatakse üldjuhul tegema riskantseid valikuid, mis ei pruugi ära tasuda, ütleb Merit Raju.