Mis muutub äriseadustikus?

Peamisteks muudatusteks eelnõu seletuskirja kohaselt on ühinguõiguslike dokumentide vorminõuete ja audiitori kaasamise kohustuse vähendamine, osa võõrandamisel seadusjärgse ostueesõiguse ja juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse ärakaotamine ning allutatud laenu tutvustamine Eesti õiguses.

Lisaks eelpool nimetatule on olulisemaks muudatuseks võimalus asutada osaühingu ilma, et selle käigus peaks tegema 40 000 kroonist sissemakset, mida hetkel äriseadustik nõuab. Kuna eelnõu koostajate arvates teatud juhtudel, näiteks nõustamis- või tõlketeenust pakkudes ei ole taoline sissemakse vajalik, ongi otsustatud välja pakkuda võimalus luua osaühing ilma sissemakseta ning osakapitali rahaline sissemakse tehakse siis, kui selleks on reaalne vajadus. Seega oleks eelnõus väljapakutud muudatuste kohaselt võimalik asutada osaühing, mille osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kogu oma varaga kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.

Samas, kui soovitakse osanikele kasum välja maksta, siis selleks ajaks peab olema osanik teinud reaalselt ka sissemakse või võib toimuda ka tasaarvestamine, kus osaniku nõue saada kasumit tasaarvestatakse osaniku kohustusega teha sissemakse. Osakapitali suuruse kohta on aga õigustatud teavet saama ka kolmandad isikud, näiteks äriregistri kaudu, samas ei ole eelnõus pakutud eriregulatsiooni selle kohta, kuidas kajastatakse sissemaksete tegemist või tegemata jätmist ning seega ei hakka äriregister kajastama ühelgi eriliselt või täiendaval moel osaühingu sissemakseta asutamist. Eelnõu koostajad ei ole taolist eraldi äramärkimist vajalikuks pidanud, sest uus regulatsioon ei peaks kahjustama osaühingu võlausaldajate huve ega panema neid varasemast suuremal määral kandma võlgnikust osaühingu maksejõuetuse riski.

Äriseadustikku lisatakse paragrahv, millega soovitakse tuua Eesti õiguskorda sisse allutatud laenu regulatsioon, mille peamine eesmärk on tagada võlgniku ja võlausaldaja huvide vahel õiglane tasakaal. Taolise allutatud laenu kontseptsiooni peamiseks rakendusalaks peaks kujunema pankrotimenetlus, kuid ei välistata ka rakendamist osaühingu lõpetamisel likvideerimismenetluses. Täpsustavalt, aga mida taolise allutatud laenu puhul sätestatakse: kehtiva õiguse kohaselt saab osanik anda näiteks makseraskustes olevale ühingule olukorra parandamiseks laenu. Kui vaatamata laenule ühingu majanduslik olukord ei parane ja kuulutatakse välja pankrot, saab osanik esitada ühingu suhtes üldises korras nõudeid, mida peab rahuldama sarnaselt teistele võlausaldajatele. Taolist võrdsustamist aga ei peeta siiski õiglaseks. Nõnda on sätestatud eelnõus, et juhul, kui osanik on andnud osaühingule laenu, kus ta korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsedes oleks pidanud tegema täiendavaid sissemakseid osaühingu osakapitali, rahuldatakse osaniku nõue osaühingu lõpetamise või pankroti korral pärast kõigi teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Eelnõuga soovitakse muuhulgas kustutada kohustusliku reservkapitali nõue, kuna leitakse, et osaühingu puhul ei ole seadusega reservkapitali nõudmine põhjendatud. Osaühingu vorm võib olla kasutatav ka väga väikeste ettevõtete kaudu tegutsemiseks, mille puhul eriline kapitalivajadus (ja reservide kogumise vajadus) puudub. Sellisel juhul kujutaks kohustuslike reservide kogumine üleliigset kapitali akumuleerimist, mida ei saa pidada majanduslikult mõttekaks. Siiski võib reservkapitali nõude kehtestada osaühingu põhikirjaga ehk reservkapitali kogumise vajalikkus jäetakse edaspidi osanike otsustada.

Lisaks nähakse eelnõus ette, et osaühingu poolt äriregistrile esitatavatele dokumentidele seni esitatud rangemad vorminõuded muutuvad mõnevõrra leebemaks. Kui hetkel peab asutamisleping olema notariaalselt tõestatud, siis edaspidi võiks see olla notariaalselt kinnitatud (mis loomulikult ei välista, et asutamisleping siiski notariaalselt tõestatakse, kuid see on juba asutajate enda otsus ja soov). Kuna notariaalne tõestamine on oluliselt kulukam toiming kui notariaalne kinnitamine, siis oleks vorminõude lihtsustamise puhul võimalik vähendada ka asutamisega kaasnevaid kulutusi.

Lihtsustada soovitakse ka osanikku üldkoosolekul esindava esindaja volikirja vormi, mis hetkel peab olema kirjalikus vormis. Eelnõuga pakutakse välja võimalus, et tulevikus võiks volikiri olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis võimaldaks ulatuslikumalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid ja sellega oluliselt lihtsustada osaühingu igapäevast tegevust.

Eelnõuga soovitakse vähendada ka audiitori kohustuslikku osalemist erinevate hinnangute andmisel ning pakutakse välja lahendus, mis tõstab piirmäärasid osaühingu mitterahalise sissemaksega asutamisel audiitori kaasamise kohustuse tekkimiseks. Kui praegu peab audiitori kaasama alati, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või 1/10 osakapitalist, siis eelnõu kohaselt võiks osakapitali piiriks olla 400 000 krooni, siinjuures peab järgima põhimõtet, et audiitori kaasamata jätmine ei kahjustaks kuidagi võlausaldajate huve

Kehtiva äriseadustiku kohaselt on üldreegliks see, et osa võõrandamisel on teisel osanikul osa ostueesõigus, samas muudatus näeb ette, et tulevikus ei oleks seadusega kaasosanikule ostueesõigust antud. Ostueesõiguses saaks küll põhikirjaga kokku leppida, aga seaduse tasemel vastavat normi enam ei oleks. Selline põhimõte kehtiks tulevikus ka osa jagamise kohta.

Täpsemalt saate äriseadustiku eelnõu ja seletuskirjaga tutvuda Koja kodulehel .

Artikkel ilmus Kaubandus-tööstuskoja Teatajas .

Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson