Riigielarve püsib eurokursil

Kulusid tehti möödunud aastal 87,3 miljardi krooni ulatuses ehk 95,6 protsenti planeeritust. Riigieelarve kogukulud välistoetuste väljamakseid arvestamata olid möödunud aastal 7,7 miljardit krooni väiksemad kui 2008. aastal.

 Välisvahendeid arvestamata oli riigieelarve kogu teise poolaasta jooksul kassapõhises ülejäägis. Valitsussektor oli novembris tekkepõhises ülejäägis kolmandat kuud järjest, mis tulenes peamiselt riigieelarve ülejäägist. Kuigi Maastrichti eelarvedefitsiidi piirangu sisse jäämine on väga tõenäoline, selgub kriteeriumi täitmine 26. märtsil avaldatavatest statistikaameti andmetest. Riigieelarve tulusid laekus möödunud aastal 85,7 miljardit krooni, millest 63,4 miljardit moodustasid maksutulud ning 22,3 miljardit mittemaksulised tulud. Suurimate tululiikidena laekus 12 kuu jooksul 28,1 miljardit krooni sotsiaalmaksu, 18,8 miljardit käibemaksu ning 13 miljardit krooni toetustena. Aastases kokkuvõttes laekus eelarves planeeritust rohkem juriidilise isiku tulumaksu, aktsiise ning tulusid varadelt, mis kompenseerisid mõne teise tululiigi väiksema laekumise. Kokku laekus kassapõhiselt 2009. aastal 100,7 protsenti riigieelarves planeeritud tuludest. Detsembris laekus eelarvesse 9 miljardit krooni, millest 6,1 miljardit laekus maksutuludena ning 2,9 miljardit mittemaksuliste tuludena. Riigieelarve kulusid tehti 2009. aastal kokku 87,3 miljardit krooni ehk 95,6 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti aasta jooksul kokku 37,8 miljardit krooni välja seitsmeks suuremaks sotsiaaltoetuseks ning 11 miljardit krooni välistoetustena. Riigi tegevuskuludeks kulus möödunud aastal kokku 15,8 miljardit krooni. Võrreldes 2008. aastaga tehti riigi tegevuskulude väljamakseid 2,9 miljardit krooni ehk 15,6 protsenti vähem.Aasta lõpu neljal viimasel kuul olid riigi tegevuskulud madalamad 2007. aasta tasemest. Detsembris jäid tegevuskulud alla ka 2006. aasta detsembri tasemele. Võrreldes 2008. aastaga tehti möödunud aastal riigieelarvest väljamakseid 2,1 miljardi krooni võrra vähem, samas kasutati välisvahendeid 5,6 miljardi krooni võrra rohkem kui aasta varem. Välisvahendite väljamakseid arvestamata kahanesid riigieelarve aastased kulud 2008. aastaga võrreldes 7,7 miljardi krooni võrra. Detsembris tehti väljamakseid 9,3 miljardit krooni, millest 6,3 miljardit maksti välja riigituludest ning 2,6 miljardit krooni välisvahendite arvelt. Teistest allikatest tehti väljamakseid 0,4 miljardit krooni. Välisvahendite kasutamist arvestamata jäi möödunud aasta detsembri kulude tase oluliselt alla nii 2008. kui 2007. aasta detsembri kuludele. Likviidseid vahendeid ehk deposiite ja võlakirju, mida saab kasutada tulusid ületavate kulude katmiseks, oli riigil aasta lõpu seisuga 18,8 miljardit krooni. Võrreldes 1. jaanuari 2009. aasta seisuga on riigi likviidsete vahendite maht kasvanud ca 3,5 miljardit krooni. Kuigi kasutusele on võetud nii stabiliseerimisreservi kui erakorralise pensionireservi vahendeid, on likviidsete varade mahtu kasvatanud Euroopa Komisjonilt suuremas mahus laekunud ettemakseid (välisvahendite väljamakseid tehtud vähem kui saadud ettemakseid). Samuti on likviidsust suurendanud nii võetud laenud kui ka näiteks Telekomi aktsiate müük. Detsembri jooksul suurenes riigi likviidsete vahendite kogumaht 1,6 miljardi krooni võrra. Valitsussektori eelarve oli novembris kolmandat kuud järjest tekkepõhises ülejäägis, selle trendi jätkumine detsembris on ka Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmise eelduseks. Eesti püsib jätkuvalt Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmise kursil ning ilmselt jääb valitsussektori eelarve 3 protsendi defitsiidi piiresse SKPst.

Rahandusministeerium annab hinnangu kogu 2009. aasta valitsussektori tekkepõhise puudujäägi kohta veebruari lõpus või märtsi alguses. Statistikaamet avaldab esialgsed andmed Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmise osas 26. märtsil.