Laienenud kõhukese sündroom

Kõigi nende sündroomi nimega ühendatud haiguste tekkeohu esimene märk on, et insuliini toodetakse pikka aega liig palju. Insuliin, mis on glükoosi jaoks nagu võti rakkudesse pääsemiseks, “eskordib” toidust saadud suhkru e glükoosi vere kaudu keha rakkudesse. Seal kasutatakse seda kütusena ja ülejääk pannakse maksa tallele. Liiga kõrge vere insuliinitaseme esilekutsujaks on veresuhkru e glükoosi kõrge tase. See omakorda on tingitud toidus olevatest liigsetest süsivesikutest.

Kui energiat on rakus ülekülluses, võib rakk kaotada suure osa insuliiniretseptoritest ja glükoos ei pääse enam sisse. Seega saab kõik alguse valest toitumise ja energiakulutamise tasakaalust — saame toidust sageli ja pika aja jooksul oluliselt rohkem energiat, kui kulutame.

Laienenud kõhuke annab aga märku, et kõik anumad on juba ladestatud energiat täis — ei mahu rohkem!

Metaboolseks sündroomiks nimetatakse olukorda siis, kui rakud ei reageeri enam tundlikkuse vähenemise tõttu piisavalt enam-vähem küllaldaselt produtseeritavale insuliinile.

Teisalt võib suure insuliinitootmisega kurnata rakud, mis pankreases sellega tegelevad ja tekib üks võimalikest metaboolse sündroomi tagajärg-haigustest — insuliini defitsiit e diabeet.

Insuliiniresistentsus on peamisi mehhanisme kõrgenenud vererõhu, vererasvade tasakaalu muutuste, kõrgenenud veresuhkru taseme, langenud glükoositaluvuse ja 2-tüüpi diabeedi väljakujunemisel. Et insuliiniresistentsus on iseseisev SVH haiguste riskifaktor, võivad haiguse tüsistused — infarkt, insult ja südamest tingitud äkksurm juhtuda enne, kui teised metaboolse sündroomi osised endast märku annavad ja sellistel juhtudel tabab haigus inimest näiliselt ootamatult.

Et öelda, kas inimesel on metaboolne sündroom, piisab mõõdulindist ja veel vähemalt kahest allpool esitletud tunnusest:

- triglütseriidide tase üle 1,7 mmol/L- kõrgtihedusega („hea”) HDL-kolesterooli tase meestel alla 1,03 mmol/L ja naistel alla 1,29 mmol/L- vererõhk kõrgem 130/85 mmHg- tühjakõhu-veresuhkru tõus üle 5,6 mmol/L või 2-tüüpi diabeedi olemasolu.

Mõõdulint näitab rasvumist, kui meestel on vöö ümbermõõt 94 cm ja rohkem, naistel 80 cm rohkem. See on tundlikum SVH riskinäitaja, kui laialt kasutatav kehamassiindeks (KMI).

Kui mõõdulint näitab lubatust rohkem ja eespool antud neljast punktist kehtib teie kohta kaks, siis on teil juba metaboolne sündroom.

MS ravi koosneb mittemedikamentoossest ja medikamentoossest osast. Esimene neist on kõigile sündroomi komponentidele ühine ning seisneb:

kehakaalu langetamises (7-10% algsest, või KMI viimine alla 25) füüsilises aktiivuses (vähemalt 30 min/päevas) suitsetamisest loobumises mõistlikus toitumises.

Kui elustiili muutmine osutub ebapiisavaks, on vaja rakendada ravimitega ravi eri komponentide suhtes — vererõhku alandavat, lipiide langetavat, veresuhkru taset normaliseerivat.

Arvestama peab sotsiaalseid ja psühhosotsiaalseid faktoreid, mille mõju südamehaiguste tekkele ja kulule on põhjalikult uuritud viimasel aastakümnel. Psüühiline stress on Eestis paljus seotud perekonna majandusliku olukorraga, madala sissetulekuga, tööpingetega. Psüühiline stress käivitab “võitle või põgene” mehhanismi, mis viib kümnete bioaktiivsete ainete hulga kasvule.

Et neid aineid ära ei kasutata ja pingeseisund ei lahene, sest reaalset võitlust või põgenemist on tänapäeval harva vaja, siis osutub see stressi lahendamise mehhanism ühtäkki kaitsmise asemel kahjustajaks. Ka võivad kroonilise stressiga kaasneda enesehävituslikud käitumismallid (alkoholism, suitsiidid) ning huvipuudus kahjustava elustiili muutmiseks. Seetõttu on pikaajaline vaimne stress tunnistatud südamehaiguste riski tekitajaks.

On teada mitmed südamehaiguste teket soodustavad psühhosotsiaalsed faktorid — madal positsioon ühiskonnas, madal haridustase, rahulolematus peresuhete ja elukutsega, pikajalised tervise- ja rahaprobleemid, krooniline ärevus ja depressioon jt.

Vähem on uuritud kroonilise stressi mõju metaboolse sündroomi väljakujunemisele. Murdepunktiks osutusid T. Chandola jt käesoleval aastal ajakirjas British Medical Journal avaldatud uuringutulemused. Uurimistöö mastaapsus on muljetavaldav. Keskmiselt 14 aasta jooksul uuriti 10 308 Londoni ametnikku 20 eri ametkonnast. Hinnati spetsiaalselt koostatud ankeetide põhjal ametnike subjektiivset tööstressi, elustiili, karjääri ning tehti meditsiinilised uuringud.

Analüüsist selgus, et kroonilise tööstressiga meestel kujunes MS välja 2 korda sagedamini kui neil, kes oma tööd stressirohkeks ei pidanud. MS väljakujunemist soodustasid juur- ja puuviljavaene toit, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja füüsiline mitteaktiivsus. Ilmnes ligikaudu kahekordne vahe MS esinemissageduses ühesuguse vaimse stressi taseme korral ametiastmestiku kõige madalamal ja kõrgemal asuvate töötajate vahel. Tähendab, et kõrgem sotsiaalne staatus tasakaalustas suurel määral stressist tingitud tervisekahjustusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui enamiku SVH haigestumist ja suremust soodustavate riskifaktorite — arteriaalne hüpertensioon, verelipiidide düsbalans, suitsetamine, 2-tüüpi diabeet, jne korrigeerimisega on viimastel aastakümnetel saavutatud suurt edu, siis psüühiliste faktorite kahjustavale toimele (eriti MS väljakujunemise aspektist) on pööratud siiani suhteliselt vähe tähelepanu. Ka on nende korrigeerimine keerulisem. Eeldab nii sotsiaalsete ja psüühiliste abinõude kui ka ravimite kasutamist.

Ravimata MS puhul tekivad suurte veresoonte kahjustused nagu infarkt, ajuinsult, kardiaalne äkksurm jmt keskmiselt 15 aasta jooksul, suitsetajatel on ajavahemik reeglina veel lühem.

Autor: Jüri Kaik