Standardi IAS 1
(muudetud 1997) “Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et
finantsaruandeid tohib nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega
vastavuses olevateks ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate
standardite ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate
tõlgenduste kõikidele nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud
kohaldamiseks ebaoluliste objektide suhtes.
Viide
: IAS 17 “Rent” (muudetud 1997).
PROBLEEM
1.
Uue või uuendatud kasutusrendi läbirääkimistel võibrendileandja lepingu sõlmimise huvides rentnikule stiimuleid pakkuda. Sellistestiimulite näited on lepingu sõlmimise järel tehtavad rahamaksed rentnikule võirentniku kulude (nt kolimiskulutused, renditud vara parendamine ning rentnikuvarasema rendikohustusega seotud kulutused) hüvitamine või ülevõtminerendileandja poolt. Teise võimalusena võidakse kokku leppida, et rendiperioodialgperioodidel renti ei maksta või see on väiksem.
2.
Probleem on selles, kuidas kajastada kasutusrendistiimuleid nii rentniku kui ka rendileandja finantsaruannetes.
KONSENSUS
3.
Kõiki uue või uuendatud kasutusrendi stiimuleidkajastatakse renditava varaobjekti kasutamise osas kokkulepitud netotasulahutamatu osana, olenemata stiimuli olemusest või vormist või makseteajakavast.
4.
Rendileandja peab kajastama stiimulite kogumaksumustrenditulu ühtlase vähenemisena rendiperioodi jooksul, kui mingi muusüstemaatiline alus ei kajasta renditavast varaobjektist saadava kasuvähenemise ajalist jaotumist paremini.
5.
Rentnik peab kajastama stiimulite kogumaksumustrendikulude ühtlase vähenemisena rendiperioodi jooksul, kui mingi muusüstemaatiline alus ei kajasta renditava varaobjekti kasutamisest saadavarentnikukasu ajalist jaotumist paremini.
6.
Rentniku kantud kulutused, sealhulgas varasemarendilepinguga seotud kulutused (nt lõpetamis- ja kolimiskulutused ningrenditud vara parendamiskulutused), kaasa arvatud kulutused, mis tegelikult hüvitataksestiimulite kaudu, arvestatakse rentniku poolt vastavalt sellelerahvusvahelisele raamatupidamisstandardile, mida rakendatakse nende kulutustesuhtes.
Konsensuse kuupäev
: juuni 1998.
Jõustumiskuupäev
: käesolevat tõlgendust kohaldatakserendiperioodide suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 1999 või pärast seda.
Lisa
Käesolev lisa on üksnesselgitava iseloomuga ega moodusta tõlgenduse osa. Lisa eesmärk on illustreeridatõlgenduse rakendamist, et aidata tema tähendust selgitada.
SIC-15 KOHALDAMISE NÄIDE
Näide 1
Ettevõte otsustabsõlmida uue rendileandjaga uue rendilepingu
. Rendileandja nõustub tasuma rentnikukolimiskulutused stiimulina uue rendilepingu sõlmimise eest. Rentnikukolimiskulutused on 1000. Uue rendilepingu tähtaeg on 10 aastat jakindlaksmääratud rent on 2000 aastas.
Arvestus on järgmine:
Rentnik kajastabkolimiskulutusi 1000 väärtuses kuluna aastal 1. Netotasu 19 000 koosneb 2000suurusest iga-aastasest maksest 10-aastase rendiperioodi jooksul, mida onvähendatud kolimiskulutuste stiimuli võrra 1000 väärtuses. Nii rendileandja kuika rentnik kajastaksid netorenditasu 19 000 väärtuses 10-aastase rendiperioodijooksul, kasutades ühtset amortisatsioonimeetodit vastavalt käesolevatõlgenduse paragrahvidele 4 ja 5.
Näide 2
Ettevõte otsustab sõlmidauue rendileandjaga uue rendilepingu
. Rendileandja nõustub rentnikule antava stiimulinauue rendilepingu sõlmimise eestrendivaba perioodiga esimese kolme aastajooksul.Uue rendilepingu kestus on 20 aastat ja kindlaksmääratudrendimakse on 5000 aastas neljandast kuni kahekümnenda aastani.
Arvestus on järgmine:
Netotasu 85 000 koosneb5000 suurusest iga-aastasest maksest rendiperioodi 17 aasta jooksul. Niirendileandja kui ka rentnik kajastaksid netorenditasu 85 000 väärtuses20-aastase rendiperioodi jooksul, kasutades ühtset amortisatsioonimeetoditvastavalt käesoleva tõlgenduse paragrahvidele 4 ja 5.
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
3
Loe tasuta ja anna oma hääl!
Viimased uudised
Siit leiad artikli kinnisvarainvesteeringute kajastamise meetoditest
Hetkel kuum
Loe tasuta ja anna oma hääl!
Arestitud pool miljonit, viide maksupettusele
Tagasi Raamatupidaja esilehele