IAS34 Vahearuandlus

Aprillis 2000 muudeti standardigaIAS 40 "Kinnisvarainvesteeringud" lisa C paragrahvi 7.

SISSEJUHATUS

1. Käesolev standard (IAS 34)käsitleb varem rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites käsitlematavahearuandluse küsimust. IAS 34 kehtib 1. jaanuaril 1999 või pärast sedaalgavate aruandeperioodide kohta.

2. Vahearuanne on finantsaruanne,mis sisaldab ettevõtte tervest finantsaastast lühema perioodi kohta koostatudtäismahus või lühendatud finantsaruandeid.

3. Käesolev standard ei sätesta,millised ettevõtted, kui tihti või millise aja jooksul peale vahearuandeperioodi lõppu peavad vahearuandeid avaldama. IASC seisukoht on, et nendeküsimuste üle peavad otsustama riikide valitsused, väärtpaberiinspektsioonid,börsid ja raamatupidamisorganisatsioonid. Käesolevat standardit rakendatakse,kui ettevõte on kohustatud avaldama või otsustanud avaldada vahearuandevastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

4. Käesolev standard:

a) määrab kindlaks miinimumnõudedvahearuannete sisule, sealhulgas avalikustavale informatsioonile; ja

d) määrab raamatupidamisekajastamis- ja mõõtmispõhimõtted, mida vahearuannetes tuleb rakendada.

5. Vahearuannete sisule kehtestatudmiinimumnõuete kohaselt koosnevad vahearuanded lühendatud bilansist, lühendatudkasumiaruandest, lühendatud rahavoogude aruandest, lühendatud omakapitalimuutuste aruandest ja valitud selgitavatest lisadest.

6. Eeldusel, et ettevõttevahearuande lugejal on ligipääs ka ettevõtte viimasele majandusaasta aruandele,ei korda ega uuenda vahearuanne peaaegu ühtki raamatupidamise aastaaruandelisa. Selle asemel sisaldavad vahearuande lisad peamiselt selgitusi nendesündmuste ja muutuste kohta, mis on olulised ettevõtte finantsseisundis jatulemuses alates eelmise majandusaasta aruande koostamise päevast toimunudmuutuste mõistmiseks.

7. Ettevõte peab vahearuanneteskasutama samu arvestusmeetodeid, mida on kasutatud raamatupidamise aastaaruandekoostamisel, välja arvatud muutused arvestusmeetodites, mis on tehtud pealeviimase aastaaruande kuupäeva ning mida kasutatakse järgmise aastaaruandekoostamisel. Ettevõtte aruandluse sagedus – kord aastas, kord poolaastas võikord kvartalis – ei tohi mõjutada aastatulemuste mõõtmist. Selle eesmärgisaavutamiseks tehakse vahearuande mõõtmised kumulatiivselt aasta algusest.

8. Käesoleva standardi lisa sätestabjuhised erinevate varade, kohustuste, tulude ja kulude peamiste kajastamis- jamõõtmispõhimõtete rakendamiseks vahearuannetes. Vahearuande periooditulumaksukulu arvestatakse hinnangulise aasta keskmise efektiivsetulumaksumäära baasil, samadel alustel majandusaasta tulumaksukuluarvestamisega.

9. Tehingute ja asjaoludekajastamisel, liigitamisel või avalikustamisel vahearuannetes tuleb lähtudanende olulisususest vahearuande perioodi finantsandmete, mitte prognoositudaastaandmete kontekstis.

SISUKORD

  <_o3a_p />Paragrahvid <_o3a_p />Eesmärk <_o3a_p />  <_o3a_p />Rakendusala <_o3a_p />1-3 <_o3a_p />Mõisted <_o3a_p />4 <_o3a_p />Vahearuande sisu <_o3a_p />5-25 <_o3a_p />Vahearuande minimaalsed nõutavad osad <_o3a_p />8 <_o3a_p />Vahearuannete vorm ja sisu <_o3a_p />9-14 <_o3a_p />Valitud selgitavad lisad <_o3a_p />15-18 <_o3a_p />IAS-ile vastavuse avalikustamine <_o3a_p />19 <_o3a_p />Vahearuande esitamise perioodid <_o3a_p />20-22 <_o3a_p />Olulisus <_o3a_p />23-25 <_o3a_p />Raamatupidamise aastaaruannetes avalikustatav informatsioon <_o3a_p />26-27 <_o3a_p />Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />28-42 <_o3a_p />Aastaaruandega samad arvestusmeetodid <_o3a_p />28-36 <_o3a_p />Hooajalised, tsüklilised või juhuslikud tulud <_o3a_p />37-38 <_o3a_p />Majandusaasta jooksul ebaühtlaselt tekkivad kulud <_o3a_p />39 <_o3a_p />Kajastamis- ja mõõtmispõhimõtete rakendamine <_o3a_p />40 <_o3a_p />Hinnangute kasutamine <_o3a_p />41-42 <_o3a_p />Varasemate vahearuandeperioodide aruannete korrigeerimine <_o3a_p />43-45 <_o3a_p />Jõustumiskuupäev <_o3a_p />46 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksuskursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjalija rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseksebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk onkehtestada miinimumnõuded vahearuannete sisule ja reguleerida kajastamis- jamõõtmispõhimõtteid täismahus või lühendatud vahearuannetes. Õigeaegne jausaldusväärne vahearuanne võimaldab investoritel, kreeditoridel ja teistelkasutajatel paremini mõista ettevõtte võimet genereerida tulu ja rahavoogusidning ettevõtte finantsseisundit ja likviidsust.

RAKENDUSALA

1. Käesolev standard ei sätesta,millised ettevõtted, kui tihti, või millise aja jooksul pärast vahearuandeperioodi lõppu peavad vahearuandeid esitama. Samas nõuavad valitsused,väärtpaberiinspektsioonid, börsid ja raamatupidamisorganisatsioonid sageliettevõtetelt, mille võlakirjad või aktsiad on avalikult kaubeldavad, vahearuanneteavaldamist. Käesolevat standardit rakendatakse, kui ettevõte on kohustatudavaldama või otsustanud avaldada vahearuande vastavalt rahvusvahelisteleraamatupidamisstandarditele. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komiteesoovitab ettevõtetel, mille väärtpaberid on avalikult kaubeldavad, esitadavahearuandeid, mis on koostatud vastavalt käesoleva standardiga kehtestatudkajastamise, mõõtmise ja avalikustamise põhimõtetele. Täpsemalt soovitatakseettevõtetel, mille väärtpaberid on avalikult kaubeldavad:

a) esitada vahearuandeid vähemaltnende majandusaasta esimese poolaasta lõpu seisuga; ja ja

b) teha vahearuanded kättesaadavakshiljemalt 60 päeva jooksul pärast vahearuande perioodi lõppu.

2. Iga finantsaruande puhulhinnatakse eraldi selle vastavust rahvusvahelisteleraamatupidamisstandarditele, olenemata sellest, kas tegemist on aastaaruandevõi vahearuandega. Asjaolu, et ettevõte ei ole konkreetse majandusaasta jooksulvahearuandeid esitanud või on esitanud vahearuanded, mis ei ole vastavuses käesolevastandardiga, ei välista ettevõtte raamatupidamise aastaaruannete vastavustrahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, juhul kui need seda on.

3. Kui ettevõtte deklareerib, etvahearuanne vastab rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, peab seevastama kõikidele käesoleva standardi nõuetele. Paragrahviga 19 nõutaksesellega seoses teatud informatsiooni avalikustamist.

MÕISTED

4. Käesolevas standardis kasutataksejärgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Vahearuande periood onaruandeperiood, mis on lühem kui terve majandusaasta.

Vahearuanne on finantsaruanne, missisaldab vahearuande perioodi kohta kas täismahus finantsaruannet (nagu onsätestatud standardis IAS 1 "Finantsaruannete esitamine") võilühendatud finantsaruannet (nagu on sätestatud käesolevas standardis).

VAHEARUANDE SISU

5. IAS 1 sätestab, et täismahusfinantsaruanne koosneb järgmistest osadest:

a) bilanss;

b) kasumiaruanne;

c) aruanne, mis näitab kas (i) kõikiomakapitalis toimunud muutusi või (ii) omakapitalis toimunud muutusi, mis eitulene kapitalitehingutest omanikega ja neile tehtud väljamaksetest;

d) rahavoogude aruanne; ja

e) arvestusmeetodid ja selgitavadlisad.

6. Aja ja kulude kokkuhoiu eesmärgilning vältimaks juba esitatud informatsiooni kordamist, võib ettevõte olla kohustatudesitama või otsustada esitada vahearuannetes majandusaasta aruandega võrreldesvähem informatsiooni. Käesoleva standardiga kehtestatakse miinimumnõudedsellise vahearuande sisule, mis koosneb lühendatud finantsaruannetest javalitud selgitavatest lisadest. Vahearuande eesmärgiks on esitada andmeid, mistäiendavad viimast täismahus raamatupidamise aastaaruannet. Sellest tulenevaltkeskendub see uutele tegevustele, sündmustele ja asjaoludele ning varemesitatud informatsiooni ei korrata.

7. Käesoleva standardiga ei keelataega taunita ettevõtte poolt täismahus finantsaruannete esitamist vahearuandena(nagu on kirjeldatud standardis IAS 1) lühendatud finantsaruannete ja valitudselgitavate lisade asemel. Samuti ei keelata ega taunita käesoleva standardigaettevõtte poolt täiendavate kirjete või valikuliste selgitavate lisadeesitamist lühendatud vahearuandes lisaks käesoleva standardiga nõutavateleminimaalsetele kirjetele ja selgitavatele lisadele. Käesolevas standardisesitatud kajastamise ja mõõtmise juhised kehtivad ka täismahus vahearuannetele,mis peavad sisaldama kogu käesoleva standardiga nõutud avalikustatavatinformatsiooni (eriti paragrahvis 16 loetletud valitud lisades avalikustatavatinformatsiooni) ning ka teistes rahvusvahelistes raamatupidamisstandarditesnõutut.

Vahearuande minimaalsed nõutavadosad

8. Vahearuanne peab sisaldamavähemalt järgmisi osi:

a) lühendatud bilanss;

b) lühendatud kasumiaruanne;

c) lühendatud aruanne, mis näitabkas (i) kõiki omakapitalis toimunud muutusi või (ii) omakapitalis toimunudmuutusi, mis ei tulene kapitalitehingutest omanikega ja neile tehtudväljamaksetest;

d) lühendatud rahavoogude aruanne;ja

e) valitud selgitavad lisad.

Vahearuannete vorm ja sisu

9. Kui ettevõte avaldab vahearuandestäismahus finantsaruanded, peab nende vorm ja sisu vastama IAS 1 nõueteletäismahus finantsaruannete kohta.

10. Kui ettevõte avaldabvahearuandes lühendatud finantsaruanded, peavad need lühendatud aruandedsisaldama vähemalt kõiki alapealkirju ja vahesummasid, mis sisaldusid viimasesraamatupidamise aastaaruandes, ning valitud selgitavaid lisasid vastavaltkäesoleva standardi nõuetele. Täiendavaid kirjeid või lisasid peab lisamajuhul, kui nende puudumisel oleks lühendatud vahearuanne eksitav.

11. Täismahus või lühendatud kasumiaruandestuleb esitada puhaskasum ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta vahearuandeperioodil.

12. Standardis IAS 1 antaksejuhiseid finantsaruannete struktuuri kohta ja selle lisa “Finantsaruandestruktuuri näide” annab täiendavaid juhiseid peamiste alapealkirjade javahesummade kohta.

13. Kuigi IAS 1 nõuab, etomakapitali muutuste aruanne oleks esitatud ettevõtte finantsaruanneteeraldiseisva osana, lubab see esitada informatsiooni omakapitali muutustekohta, mis tulenevad kapitalitehingutest omanikega ja neile sooritatudväljamaksetest, kas põhiaruandes või alternatiivina aruande lisades.Vahearuandes kasutab ettevõte omakapitali muutuste esitamiseks sama vormi kuieelmises majandusaasta aruandes.

14. Ettevõte koostab konsolideeritudvahearuande, kui ettevõtte viimane majandusaasta aruanne oli konsolideeritudaruanne. Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded ei ühildu ega olevõrreldavad konsolideeritud finantsaruannetega viimases majandusaasta aruandes.Kui ettevõtte majandusaasta aruanne sisaldab konsolideeritud finantsaruannetelelisaks ka emaettevõtte kui eraldiseisva majandusüksuse konsolideerimatafinantsaruandeid, ei nõua ega keela käesolev standard emaettevõttekonsolideerimata finantsaruannete lisamist ettevõtte vahearuandesse.

Valitud selgitavad lisad

15. Ettevõtte vahearuande kasutajalon juurdepääs ka selle ettevõtte viimasele raamatupidamise aastaaruandele.Seetõttu ei ole vahearuande lisades tarvis kajastada viimase majandusaastaaruande lisades juba kajastatud informatsiooni suhteliselt ebaolulisimuudatusi. Vahearuandes on kasulikum selgitada neid sündmusi ja tehinguid, mison olulised, et mõista pärast viimase majandusaasta aruande kuupäeva toimunudmuutusi ettevõtte finantsseisundis ja tulemustes.

16. Raamatupidamise vahearuande lisadespeab ettevõte esitama vähemalt järgmise informatsiooni, kui see on oluline jaseda ei ole avalikustatud vahearuande muudes osades. Üldjuhul peab selleinformatsiooni esitama kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuandekuupäevani. Ettevõte peab siiski avalikustama ka kõik need sündmused jatehingud, mis on olulised käesoleva vahearuande perioodi mõistmiseks:

a) kinnitus selle kohta, etraamatupidamise vahearuandes järgitakse samu arvestuspõhimõtteid ja -meetodeidkui viimases raamatupidamise aastaaruandes või, kui neid põhimõtteid jameetodeid on muudetud, muudatuse olemuse ja mõju kirjeldus;

b) selgitavad kommentaaridvahearuande perioodi tegevuse hooajalisuse või tsüklilisuse kohta;

c) oma iseloomult, suuruselt jaesinemissageduselt ebatavaliste varasid, kohustusi, omakapitali, netotulu võirahavoogusid mõjutavate objektide olemus ja summa;

d) käesoleva majandusaastaeelnevatel vahearuande perioodidel või eelnenud majandusaastatel kajastatudhinnangute muutuste olemus ja summa, kui neil on oluline mõju käesolevalevahearuande perioodile;

e) võlakirjade jaomakapitaliväärtpaberite emiteerimine, tagasiostmine ja tagasimaksed;

f) makstud dividendid (kogusummasvõi aktsia kohta) eraldi lihtaktsiate ja muude aktsiate lõikes;

g) segmendi tulud ja segmendiäritulem ärisegmentide või geograafiliste segmentide kaupa, olenevalt sellest,milline on ettevõtte segmendiaruandluse põhialus (segmendiinfo avalikustamineon ettevõtte vahearuandes nõutav vaid juhul, kui vastavalt standardile IAS 14"Segmendiaruandlus" nõutakse ettevõttelt segmendiinfo avalikustamistmajandusaasta aruandes);

h) vahearuande perioodi lõpulejärgnevad olulised sündmused, mida ei ole kajastatud vahearuande perioodifinantsaruannetes;

i) vahearuande perioodil ettevõttekoosseisus toimunud muutuste mõju, sealhulgas äriühenduste, tütarettevõtete japikaajaliste investeeringute omandamise või võõrandamise, ümberstruktureerimiseja lõpetatavate tegevusvaldkondade osas; ja

j) muutused tingimuslikeskohustistes ja varades alates eelmise majandusaasta bilansipäevast.

17. Alljärgnevalt on toodud näiteidparagrahviga 16 nõutud avalikustatavast informatsioonist. Konkreetsedrahvusvahelised raamatupidamisstandardid sisaldavad juhiseid paljude alltoodudasjaolude avalikustamiseks:

a) varude allahindlus netorealiseerimisväärtuseni ja selliste allahindluste tühistamine;

b) materiaalse põhivara,immateriaalse vara või teiste varade väärtuse langusest tuleneva kahjumikajastamine ja sellise kahjumi tühistamine;

c) restruktureerimiskulutustekstehtud eraldiste tühistamine;

d) materiaalse põhivara ostud javõõrandamised;

e) siduvad tulevikukohustusedmateriaalse põhivara soetamiseks;

f) kohtuvaidlustega kaasnevadarveldused;

g) ränkade vigade parandamineeelnevalt avaldatud finantsandmetes;

h) erakorralised kirjed;

i) võlakohustuste täitmatajätminevõi laenulepingu rikkumine, mida ei ole hiljem korrigeeritud; ja

j) tehingud seotud osapooltega.

18. Muud rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid sisaldavad täiendavaid nõudeid finantsaruannetesavalikustatava informatsiooni kohta. Finantsaruannete all peetakse antudkontekstis silmas täismahus finantsaruandeid, mis üldjuhul sisalduvadraamatupidamise aastaaruandes või vahel ka muudes aruannetes. Muuderahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ettenähtud informatsiooniavalikustamine ei ole kohustuslik, kui ettevõtte vahearuanne sisaldab vaidlühendatud finantsaruandeid ja valitud selgitavaid lisasid, mitte täismahusfinantsaruandeid.

IAS-ile vastavuse avalikustamine

19. Kui ettevõtte vahearuanne onvastavuses käesoleva rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga, tuleb seeasjaolu avalikustada. Vahearuannet tohib nimetada rahvusvahelisteraamatupidamisstandarditega vastavuses olevaks ainult siis, kui see vastabkõikide rakendatavate standardite ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjonikõikide rakendatavate tõlgenduste kõikidele nõuetele.

Vahearuande esitamise perioodid

20. Vahearuanded peavad sisaldamavahearuandeid (lühendatud või täismahus) järgmiste perioodide kohta:

a) bilanss käesoleva vahearuandeperioodi lõpu seisuga ja võrdlev bilanss vahetult eelnenud majandusaasta lõpuseisuga;

b) kasumiaruanded käesolevavahearuande perioodi kohta ning kumulatiivselt käesoleva majandusaasta algusestvahearuande bilansipäevani ja vahetult eelnenud majandusaasta võrdlevad kasumiaruandedvõrreldavate vahearuande perioodide kohta (käesolev ja kumulatiivselt aastaalgusest bilansipäevani);

c) kumulatiivne omakapitali muutustearuanne käesoleva majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani koosvõrdleva aruandega vahetult eelnenud majandusaasta sama perioodi kohta; ja

d) kumulatiivne rahavoogude aruannekäesoleva majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani koos võrdlevaaruandega vahetult eelnenud majandusaasta sama perioodi kohta.

21. Ettevõttel, mille äritegevus onväga hooajalise iseloomuga, võib olla kasulik esitada finantsinformatsioonivahearuande bilansipäevale eelneva 12 kuu kohta ja võrdlusandmed selleleeelnenud 12-kuulise perioodi kohta. Seetõttu soovitatakse ettevõtetel, milleäritegevus on väga hooajalise iseloomuga, avalikustada lisaks eelmisesparagrahvis nõutud informatsioonile ka sellist informatsiooni.

22. Lisa A illustreerib vahearuandesesiatatavaid kohustuslikke perioode ettevõtetele, mis koostavad aruandeid kordpoolaastas või kord kvartalis.

Olulisus

23. Otsustamaks, kuidas objektevahearuannetes kajastada, mõõta, klassifitseerida või avalikustada, tulebhinnata nende olulisust vahearuande perioodi finantsinformatsiooni suhtes.Olulisuse hindamisel tuleb silmas pidada, et mõõtmised vahearuannetes võivadhinnangutele toetuda suuremal määral kui majandusaasta finantsandmetemõõtmised.

24. Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnas on märgitud, et “rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektidesuhtes”. Raamistikus öeldakse, et “informatsioon on oluline, kui selleväljajätmine või ebakorrektne esitamine võib mõjutada majandusotsuseid, midakasutajad finantsaruannete põhjal teevad”. Standard IAS 8 "Perioodipuhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites" nõuaboluliste erakorraliste objektide ja tavapärasest erinevate objektide,lõpetatavate tegevusvaldkondade, hindamisaluste muudatuste, ränkade vigade jaarvestusmeetodite muudatuste eraldi avalikustamist. IAS 8 ei sisalda olulisustkäsitlevaid kvantitatiivseid juhiseid.

25. Kuna olulisuse määraminefinantsaruannetes on alati hinnanguline, võetakse käesolevas standardisvahearuande perioodi informatsiooni kajastamise ja avalikustamise otsustealuseks sama perioodi andmed, et vahearuande arvnäitajad oleksid mõistetavad.Et vältida eksitavaid järeldusi, mis võivad tuleneda informatsiooniavalikustamata jätmisest, kajastatakse ja avalikustatakse näiteks ebatavalisedvõi erakorralised kirjed, muutused arvestusmeetodites või hinnangutes ja rängadvead lähtuvalt nende olulisusest vahearuande perioodi informatsiooni suhtes.Põhieesmärk on kindlustada, et vahearuanne sisaldab kogu informatsiooni, mis onoluline ettevõtte vahearuande perioodi finantsseisundi ja -tulemusemõistmiseks.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNETESAVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

26. Kui majandusaasta viimaselvahearuande perioodil muudetakse oluliselt varasemates vahearuanneteskajastatud hinnangulisi summasid, kuid selle viimase vahearuande perioodi kohtaeraldi finantsaruannet ei avalikustata, tuleb hinnangutes tehtud muutuse sisuja summa avalikustada antud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande lisas.

27. IAS 8 nõuab hinnangu muutusesisu ja (kui võimalik) summa avalikustamist, kui sellel on oluline mõjukäesoleval perioodil või eeldatakse selle olulist mõju järgnevateleperioodidele. Käesoleva standardi paragrahviga 16(d) nõuatakse sarnastavalikustamist ka vahearuandes. Näited sisaldavad majandusaasta varasematesvahearuannetes kajastatud hinnangute muutusi viimasel vahearuande perioodil,mis on seotud varude allahindamise, ümberstruktureerimiste või vara väärtuselangusest tekkinud kahjumitega. Eelmises paragrahvis toodud avalikustamise nõueon vastavuses IAS 8 nõudega ja see on piiratud ulatusega, hõlmates vaid hinnangutemuutust. Ettevõttelt ei nõuta raamatupidamise aastaaruandesse täiendavavahearuande perioodi finantsinformatsiooni lisamist.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

Aastaaruandega samadarvestusmeetodid

28. Ettevõte peab vahearuanneteskasutama samu arvestusmeetodeid, mida kasutatakse raamatupidamise aastaaruandekoostamisel, välja arvatud pärast viimase raamatupidamise aastaaruande kuupäevatehtud muutused arvestusmeetodites, mille mõju avaldub järgmise raamatupidamiseaastaaruande koostamisel. Ettevõtte aruandluse sagedus (kord aastas, poolaastasvõi kvartalis) ei tohi siiski mõjutada aastatulemuste mõõtmist.  Selleeesmärgi saavutamiseks tehakse vahearuande mõõtmised kumulatiivselt aastaalgusest.

29. Nõue, et ettevõte kasutaksvahearuannetes samu arvestusmeetodeid kui raamatupidamise aastaaruandekoostamisel, võib jätta mulje nagu viidaks vahearuande perioodi mõõtmised läbinii nagu iga vahearuande periood oleks iseseisev aruandlusperiood. Sätestades,et ettevõtte aruandluse sagedus ei tohi mõjutada aastatulemuste mõõtmist,tunnistatakse paragrahvis 28 siiski, et vahearuande periood on osa pikemastmajandusaastast. Kumulatiivselt aasta algusest aruande kuupäevani tehtudmõõtmised võivad kaasa tuua jooksva majandusaasta eelmistel vahearuandeperioodidel esitatud summadega seotud  hinnangute muutmise. Kuid varade,kohustiste, tulude ja kulude kajastamise põhimõtted on vahearuande perioodidelsamad nagu raamatupidamise aastaaruandes.

30. Näiteks:

a) vahearuande perioodil varudeallahindamise, ümberstruktureerimise ja väärtuse languse kajastamise jamõõtmise põhimõtted on samad, mida ettevõtte kasutaks raamatupidamiseaastaaruande koostamisel. Kui aga selliseid objekte kajastatakse ja mõõdetakseühel vahearuande perioodil ja selle majandusaasta järgmisel vahearuande perioodilhinnang muutub, korrigeeritakse hilisemal vahearuande perioodil esialgsethinnangut tekkepõhiselt täiendava kahjumi kajastamise või eelnevalt kajastatudsumma tühistamise teel;

b) väljaminekuid, mis ei vastavahearuande perioodi lõpul vara määratlusele, ei kajastata bilansis, ei sellekset oodata ära tuleviku informatsioon selle kohta, kas väljaminekud vastavadvara määratlusele ega selleks, et ühtlustada tulusid majandusaasta vahearuandeperioodide lõikes; ja

(c) tulumaksukulu kajastatakse igalvahearuande perioodil terve majandusaasta eeldatava kaalutud keskmisetulumaksumäära parima hinnangu alusel. Kui hinnang majandusaasta tulumaksumäära osas muutub, võib osutuda vajalikuks ühes vahearuande perioodisarvestatud tekkepõhise tulumaksukulu korrigeerimine sama majandusaastajärgmisel vahearuande perioodil.

31. Vastavaltraamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise raampõhimõtetele (edaspidi“raamistik”) on kajastamine “protsess, mille käigus viiakse bilanssi võikasumiaruandesse objekt, mis vastab elemendi (s.o. vara, kohustise,omakapitali, tulu või kulu) mõistele ja rahuldab kajastamiskriteeriume”. Vara,kohustise, tulu ja kulu mõisted on kajastamise seisukohast fundamentaalsed niimajandusaasta kui ka vahearuande bilansipäevadel.

32. Varade suhtes kehtivad niivahearuande kuupäevadel kui ettevõtte majandusaasta lõppkuupäeval samadtulevase majandusliku kasu testid. Väljaminekud, mida nende olemuse tõttu eikvalifitseerita varana majandusaasta lõpul, ei kvalifitseeru varana kavahearuande kuupäevadel. Samuti peab ka kohustis vahearuande kuupäevalkajastama olemasolevat kohustust sellel kuupäeval, nagu see peab olema kaaastaaruande kuupäeval.

33. Tulude ja kulude oluline tunnuson see, et nendega seotud varade ja kohustuste sissevoog ja väljavoog on jubatoimunud. Kui need sissevood ja väljavood on toimunud, kajastatakse ka nendegaseotud tulud ja kulud; vastasel juhul neid ei kajastata. Raamistikussätestatakse, et “kulud kajastatakse kasumiaruandes, kui on toimunud tulevasemajandusliku kasu vähenemine seoses vara vähenemisega või kohustisesuurenemisega, mida saab usaldusväärselt mõõta… . [R]aamistik ei luba bilansisselliste objektide kajastamist, mis ei vasta vara või kohustise mõistele.”

34. Kord aastas aruandev ettevõtesaab oma finantsaruannetes kajastatud varade, kohustiste, tulude, kulude jarahavoogude mõõtmisel arvesse võtta informatsiooni, mis on saanudkättesaadavaks kogu majandusaasta jooksul. Mõõtmised hõlmavad tegelikultmajandusaasta algusest aruande kuupäevani kestvat perioodi.

35. Kord poolaastas aruandevettevõte saab oma finantsaruannetes esimese kuue kuu kohta mõõtmisi teheskasutada informatsiooni, mis on kättesaadav poolaastaks või pisut hiljem, ja12-kuulise perioodi osas informatsiooni, mis on kättesaadav aasta lõpuks võipisut hiljem. 12 kuu mõõtmised peegeldavad ka võimalikke muutusi esimese kuuekuu kohta esitatud summadega seotud hinnangutes. Esimese kuue kuu vahearuandesesitatud summasid tagasiulatuvalt ei korrigeerita. Samas nõutakse paragrahvides16(d) ja 26, et hinnangutes toimunud oluliste muutuste sisu ja summadavalikustataks.

36. Ettevõte, mis esitab aruandeidtihedamini kui kord poolaastas, mõõdab tulusid ja kulusid aasta algusestaruande kuupäevani kestva perioodi alusel iga vahearuande perioodi kohta,kasutades iga finantsaruande koostamise hetkeks olemasolevat informatsiooni.Jooksval vahearuande perioodil kajastatud tulude ja kulude summad peegeldavadka võimalikke muutusi majandusaasta varasemate vahearuande perioodide summadegaseotud hinnangutes. Eelmistel vahearuande perioodidel kajastatud summasidtagasiulatuvalt ei korrigeerita. Samas nõutakse paragrahvides 16(d) ja 26, ethinnangutes toimunud oluliste muutuste sisu ja summad avalikustataks.

Hooajalised, tsüklilised võijuhuslikud tulud

37. Majandusaasta jooksul saadudhooajalisi, tsüklilisi või juhuslikke tulusid ei pea vahearuande kuupäeval ettekajastama või nende kajastamist edasi lükkama, kui sellised ette kajastamisedvõi edasilükkamised ei oleks asjakohased ettevõtte majandusaasta lõpus.

38. Näideteks on dividenditulu,rojaltid (kasutustasud) ja sihtfinantseerimine. Mõnede ettevõtete tulu onmajandusaasta osadel vahearuande perioodidel järjepidevalt suurem kui teistelvahearuande perioodidel, näiteks hooajaline müügitulu kaubanduses. Sellist tulukajastatakse siis, kui see tekib.

Majandusaasta jooksul ebaühtlaselttekkivad kulud

39. Kulusid, mis tekivadebaühtlaselt ettevõtte majandusaasta jooksul, tuleb vahearuande koostamiselette kajastada või nende kajastamist edasi lükata siis ja ainult siis, kuiantud liiki kulu ette kajastamine või kajastamise edasilükkamine oleksasjakohane ka majandusaasta lõpul.

Kajastamis- ja mõõtmispõhimõteterakendamine

40. Lisas B tuuakse näiteidparagrahvides 28–39 sätestatud üldiste kajastamis- ja mõõtmispõhimõtete kohta.

Hinnangute kasutamine

41. Vahearuandes kasutatavadmõõtmisprotseduurid peavad tagama informatsiooni usaldusväärsuse ja koguettevõtte finantspositsiooni ja majandustulemuse mõistmiseks olulisefinantsinformatsiooni nõuetekohase avalikustamise. Kuigi nii aasta- kuivahearuandes põhinevad mõõtmised sageli põhjendatud hinnangutel, nõuabvahearuannete koostamine üldjuhul rohkem hindamismeetodite kasutamist kuiraamatupidamise aastaaruande koostamine.

42. Lisas C tuuakse näiteidhinnangute kasutamisest vahearuande perioodidel.

VARASEMATE VAHEARUANDEPERIOODIDEARUANNETE KORRIGEERIMINE

43. Arvestusmeetodite muutust, milleosas ei ole uue rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga ette nähtudkonkreetseid üleminekusätteid, tuleb kajastada järgmiselt:

a) kui ettevõte järgib standardigaIAS 8 ettenähtud põhikäsitlust, korrigeeritakse käesoleva majandusaastavarasemate vahearuande perioodide ja eelnevate majandusaastate võrreldavatevahearuande perioodide finantsaruandeid (vt paragrahv 20); või

b) kui ettevõte järgib standardigaIAS 8 lubatud alternatiivkäsitlust, korrigeeritakse käesoleva majandusaastavarasemate vahearuande perioodide finantsaruandeid. Sel juhul eelnenudmajandusaastate vahearuande perioodide võrdlusandmeid ei korrigeerita.

44. Eeltoodud põhimõtte üks eesmärkeon kindlustada, et kogu majandusaasta vältel rakendatakse sarnaste tehingutesuhtes sama arvestusmeetodit. Vastavalt standardile IAS 8 rakendataksearvestusmeetodite muudatusi tagasiulatuvalt, korrigeerides võimalusel eelnenudperioodi finantsinformatsiooni. Kui aga eelnenud majandusaastate osas vajalikkekorrigeerimisi ei ole võimalik mõistlikult kindlaks määrata, kasutatakse uutmetoodikat vastavalt standardile IAS 8 edasiulatuvalt. Alternatiivina onlubatud kajastada kogu kumulatiivse tagasiulatuva korrigeerimise summa selleperioodi kasumis või kahjumis, mil arvestusmeetodit muudetakse. Paragrahvis 43toodud põhimõtte eesmärgiks on nõuda, et iga käesoleval majandusaastal toimunudarvestusmeetodi muudatust rakendataks tagasiulatuvalt majandusaasta algusest.

45. Kui majandusaasta jooksul oleksarvestusmeetodite muutusi lubatud kajastada alates vahearuande kuupäevadest,oleks võimalik ühel majandusaastal rakendada sarnaste tehingute suhtes kahteerinevat arvestusmetoodikat. Tulemuseks oleksid raskused vaheinfo liigitamisel,segased majandustulemused ja probleemid seoses vahearuande perioodiinformatsiooni analüüsi ja arusaadavusega.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

46. Käesolev rahvusvahelineraamatupidamisstandard kehtib finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem rakendamine onsoovitatav.