Eesti juhid kardavad tehisintellekti. “Neil napib teadmisi”

Saatesarjas „Digitark äri” oleme rääkinud e-arvetest ja e-kaubanduse raamatupidamisest, innovatsioonist, targast tööst ja tehnoloogiatest, tehisarust, digitaliseerimisest ja automatiseerimiset ning ka pöördelistest muutustest raamatupidamise äris ja finantsspetsialistide töös. Oled kuulanud kõiki viimase aasta saateid või on sul lausa lemmikuid, keda nüüd uuesti kuulata?

Tänu tehisaru kasutamisele on eestikeelsed õngitsuskirjad läinud nii heaks, jättes mulje, et selle on kirjutanud eestlane, ütles IT-ettevõtte Uptime'i tehnoloogiajuht Raimo Seero.

Saates "Digitark äri" räägime, kuidas ettevõtted saavad innovatsiooni ja tehnoloogia abil leida uut kasvu ning tõsta oma äri efektiivsust. Uurime saatekülalistega innovatsiooni rolli äris. Saame teada, et innovatsioon ei pea olema midagi mastaapset ja pöördelist – olulised on ka väikesed muudatused, mis teevad ettevõtte töö tõhusamaks või klientide elu lihtsamaks.

Näiteks tehisintellektil põhinev juturobot lihtsustab ja tõhustab protsesse tööstuses ning üha enam kasutavad AI-d ka finantsasutused. Samas kaasnevad AI-ga tõsised riskid ja muu hulgas küsimus, kellel on lõplik vastutus tehisaru kasutades.

2025. aasta majanduskeskkond on ettearvamatu – turu dünaamika muutub kiiresti, geopoliitilised tegurid mõjutavad äritegevust ja sektoritevahelised erinevused süvenevad. Kuidas tagada, et su ettevõte ei jääks konkurentidest maha, vaid looks teadlikult kasvu ja ennetaks riske?