Miks muuta e-arveid puudutavaid seadusi nii, et mõnel muudatusel pole mingit sisulist mõju, mõni tõukab meid aga teiste riikidega vastupidises suunas?

- E-arvete operaatori Telema juht ja EBSi finantsjuhtimise õppejõud Hele Hammer (PhD) Foto: Raul Mee
Eestis jõustub 1. juulil uus raamatupidamise seaduse muudatus, mis puudutab e-arveid. Minu hinnangul ei too see endaga kaasa põhimõtteliselt mitte mingeid muutusi praeguses e-arvelduse süsteemis.
Esimene sõnastuslik muudatus puudutab e-arve formaati. Praegu kehtiv seaduse versioon teeb kohustuslikuks ühe kahest: kas Eesti e-arve standardile või Euroopa Liidu EN16931 standardile vastava formaadi. Uues versioonis on jäänud nimeliselt sisse EN16931 formaat, kuid samas lubab seadus kasutada mistahes muud standardit.
„Eeldatakse, et e-arve on vormistatud nõuetekohaselt, kui see vastab e-arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1. Pooled võivad kokku leppida muu asjakohase standardi kasutamises.“
See tähendab, et Eesti e-arve standardit saab jätkuvalt kasutada ning muudatusel pole sisulist mõju. Enamik ettevõtteid jätkab e-arve operaatorite teenuste kasutamist, sest just nonde roll on tagada, et kliendi tarkvarast väljuv info muudetakse vastuvõtjale sobivaks e-dokumendiks. Ka operaatorite jaoks ei muutu selle seadusemuudatusega midagi.
Kurvastav vähikäik
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Kaubandus- Tööstuskoda on vastu käibedeklaratsiooni lisal esitatavate arvete 1000-eurose piirmäära kaotamisele ja e-arvete kohustusele erasektoris.
Paberarvetest ChatGPT-ni, traditsioonilisest raamatupidamisest uuendusmeelse juhtimiseni – raamatupidaja amet on pidevas muutumises. Valdkonna tippu on tõusnud kolm inimest, kellel on ette näidata ka juhtivraamatupidaja kutsetase.
Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask kinnitab, et masinloetava e-arve puhul on võimatu, et raamatupidamisprogrammi sisestatakse valede andmetega arve.
Täiendatud!
E-arvetega on raamatupidamine kiire ja turvaline, ent Eestis on nende kasutamine endiselt üllatavalt vähene. Miks e-arvetele üleminek on nii aeglane ja kas ettevõtted ikka teavad, kui palju nad praegu oma raha ja aega raiskavad?
2025. aastal käivituv julgeolekumaks toob Eesti ettevõtetele uued väljakutsed. Enno Lepvalts, raamatupidamisbüroo Vesiir juht selgitab, miks maksude vähendamiseks tehtavad "sättimised" raamatupidamises võivad ettevõttele valusalt kätte maksta.