- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
- ST
Ekspert hoiatab: julgeolekumaksuga trikitajaid ootab maksuameti kullipilk
„ Julgeolekumaksu oli algselt sisse kirjutatud ka topeltmaksustamine. Sellest otsustati viimasel hetkel suures ulatuses siiski loobuda” nendib Lepvalts. „Samas investeeringute üles- või allahindamine ei muuda maksustavat summat ehk siis kinnisvarainvesteeringutega seotult ei saa oma maksubaasi vähendada ega tohigi seda teha.”
Esimesed maksed tuleb teha 2025. aasta kasumi pealt
Julgeolekumaksu tasutakse avansiliselt jooksval aastal, eelmise aasta kasumilt. Seega tuleb esimesed maksed teha 2026. aastal ja seda tehakse 2025. aasta kasumite alusel. „Maksumaksjatel on ehk mõistlik pöörata tähelepanu juba 2025. aasta numbritele, sest kui on näha, et likviidsus ei ole piisav, tuleb midagi ette võtta,” selgitab Lepvalts.
„Loomulikult tuleb kõik oma raamatupidamislikud liigutused alati korralikult põhjendada ja tuua välja tegelik majanduslik sisu. Kui eesmärk on vaid maksude vähendamine, ei vaata maksuamet sellele ilmselgelt kuigi hästi. Iga ettevõtja on küll alati huvitatud kulude vähendamisest, aga miskipärast tulumaksu kulu vähendamine ei kuulu riigi poolt aktsepteeritavate hulka ning seda ka legaalseid teid kasutades.”
Maksuamet jälgib tehinguid tagasiulatuvalt
Kindlasti ei tohiks ettevõte hakata tegema suvalisi allahindlusi või raamatupidamisse suvalisi kandeid. See on ka seaduses välja toodud, et välistatud on sellised liigutused, mille ainus ajend on maksu vähendamine.
Vahelejäämine ei tarvitse küll juhtuda kohe, aga maksuameti töötajatel on teatavasti aega neid tehinguid üle vaadata mitu aastat. Ettevõtte raamatupidajal võivad olla selleks ajaks sellised tegevused ammu unustatud, mida ametnikel on võimalik tagantjärele kontrollida.
Ja kui pärast julgeolekumaksu perioodi lõppu (on teada täna, et see kestab kolm aastat) on näha, et ettevõttes on toimunud mingid olulised muutused põhivara hindamises või kajastamises, võib see äratada maksuametniku tähelepanu. Sellele võib järgneda uurimine, kas nendel muudatustel on majanduslik põhjus või olid need seotud vaid maksuvähendamisega.
Seega on Lepvaltsil oluline sõnum: „Kuigi ettevõtte eesmärk on alati kasumi teenimine ja kulude vähendamine, siis ainult tulumaksu või julgeolekumaksu vähendamine ei saa olla omaette eesmärk.
Raamatupidamislike „sättimiste“ või muude tehnikatega trikitamine on keelatud. Maksuametnikel on õigus need tehingud välistada ning arvutada tagasiulatuvalt maksud nii nagu neid tehinguid ei oleks toimunud.
Lepvalts lisab, et maksu alla lähevad ka 2026. aastal väljamakstavad dividendid, kui need on kajastatud soetusmaksumuse meetodiga, olenemata sellest, et dividendi aluseks olev kasum teeniti 2025. aastal. Samas, kui 2027. aastal maksta maksu 2026. aasta kasumi pealt, siis soetusmaksumuse meetodil saadud tulu ei lähe uuesti maksu alla.
Ettevõtte põhivara piirmäärad vajavad ülevaatamist
Enno Lepvalts soovitab vaadata üle ettevõtte põhivara määrad. Mõnel ettevõttel on seni olnud väga kõrge põhivara olulisuse piir. Või on ettevõttel sellel või järgmisel aastal ette näha põhivara soetamist. Nendel juhtudel tuleks üle vaadata, kas kõrge olulisuse piir on ka majanduslikult põhjendatud. Madalama piirmäära puhul kajastuks ostud, mida kasutatakse, pikema aja jooksul põhivaras ning need amortiseeriks, selgitab Lepvalts.
Mikroettevõtted peavad arvestama uute nõuetega
Lepvalts toob välja veel ühe olulise tähelepaneku: kuna mikroettevõtete aruandluse piirmäärad on tõusnud, peavad paljud ettevõtted nüüd kajastama kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, mitte õiglases väärtuses. Sellega kaasneb amortiseerumine, mis tähendab, et kulu tekib aasta-aastalt.
Samas võib mikroettevõtja aruande skeemile üleminek olla majanduslikult põhjendatud, sest seda saab koostada lihtsamalt ja vähemate ressurssidega.
Kinnisvarainvesteeringute hindamine õiglases väärtuses võib olla väiksematele ettevõtetele koormav. Soetusmaksumuse meetodil kajastamine on lihtsam ning sellega ei kaasne hindamisega seotud kulutusi.
Tarkvaraarendajad saavad kulusid kapitaliseerida
Ettevõtted, kes arendavad näiteks tarkvara või kelle töö tulemuseana tekib immateriaalne väärtus, saavad hiljem üle vaadata, kas neil oleks võimalik oma kulutusi kapitaliseerida ning tekib ikka perioodikulum. Kui kulutused on kapitaliseeritud, tekib kulu järgmiste aastate jooksul ning dividende ei tohi maksta.
Kõik sellised varasemal perioodil tekkinud toimingud vajavad raamatupidamises majanduslikku sisu ega tohi olla ajendatud ainult julgeolekumaksust, kinnitab Lepvalts. Ta soovitab uute maksude valguses üle vaadata kogu oma raamatupidamise ning veenduda, et tulude ja kulude vastavuse printsiibid oleksid õigesti rakendatud ega läheks vastuollu ühegi seadusega.
Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamises, dokumentidega seotud küsimustes või maksukonsultatsiooni? Helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage [email protected] ja saame kokku!
Seotud lood
Äriühing peab hakkama maksma julgeolekumaksu maksu- ja tolliameti pangakontole avansilise maksena iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks.
Ettevõtete kaheprotsendilise tulumaksuga hakatakse praeguse seisuga maksustama ka raamatupidamislikku kasumit ehk kasumit, mida ettevõttel tegelikult pole.
Rahandusministeeriumi avalikustatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu näeb ette, et 2% julgeolekumaksuga maksustatakse residendist äriühingu ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha majandusaasta tulumaksueelne kasum. KPMG Baltics OÜ maksunõustaja Einar Rosin selgitab, mida peaks ettevõtted sellega seoses teadma.
On selge, et kui oleme müünud kaupa või osutanud teenust, mille eest jätab teine osapool raha maksmata, on kahju suur. Alates juba asjaolust, et tänase seaduse kohaselt tuleb tehingutelt maksta käibemaksu, mille tagastust saab taotleda alles järgmisel aastal, tõestades, et summat ei ole laekunudki. Kuidas vältida sissenõudmist vajavaid arveid, räägib raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts.
Mitmed tänavu kehtima hakanud maksumuudatused aitavad ettevõtetel kulusid kokku hoida ja võimaldavad tõsta ka töötajate heaolu, mis toob ettevõttele täiendava kasu. Lisaks tasub ettevõtjatel tänavu panustada kulude kokkuhoiule läbi e-arvete kasutuselevõtmise ja sobivaima pangateenuse valikuga, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
Viimased uudised
Siit leiad ka artikli “Aktsiaoptsioonide kajastamine raamatupidamises sõltub lepingu tingimustest”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele