Konsolideeritud finantsaruanded: hajutatud osalustest ning omaaktsiatest või -osadest

Esmakordsel konsolideeritud aruandlusega tutvumisel tekib paljudel hämming, kuhu on kadunud emaettevõtja poolt soetatud tütarettevõtjate aktsiad ja/või osad, sest konsolideeritud bilansis on tütarettevõtjate aktsiate ja/või osade väärtus muutunud 0-ks? Vastust aitavad leida BDO Eesti asjatundjad Sulev Luiga ja Aimar Toomela.

Konsolideeritud finantsaruannete koostamise all mõeldakse tavapäraselt konsolideerimisgrupi majandusüksuste finantsaruannete näitajate kokku liitmist viisil, mis annab konsolideerimisgrupist tervikpildi kui ühest ühtsest majandusüksusest, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Angela Kiho.

Konsolideeritud finantsaruandluse eesmärk on üksikutest majandusüksustest luua koondpilt ehk tükkidest tervik rakendades majandusüksuse printsiipi konkreetsele majandusüksuste kogumile – konsolideerimisgrupile, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Kätlin Sinik.

Kuna konsolideerivate üksuste (emaettevõtete) puhul on finantsnäitajate interpreteerimisel võimalik valida konsolideeritud finantsnäitajate (ja muu informatsiooni) ning konsolideerimata finantsnäitajate (ja muu informatsiooni) vahel, siis seda asjaolu peaksid arvestama ka selliste ettevõtetega lepingute ja kokkulepete tegijad – hindamis- ja otsustamisaluste fikseerimata jätmine võimaldab valida „sobivaima“ variandi, mis ei pruugi olla mõlemale osapoolele sama, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Maarika Laks.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.