Konsolideeritud finantsaruanded: Tütarettevõtete esitamisest emaettevõtja konsolideeritud ja konsolideerimata aruandluses

Konsolideeritud finantsaruannete koostamise all mõeldakse tavapäraselt konsolideerimisgrupi majandusüksuste finantsaruannete näitajate kokku liitmist viisil, mis annab konsolideerimisgrupist tervikpildi kui ühest ühtsest majandusüksusest, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Angela Kiho.

Konsolideeritud finantsaruandluse eesmärk on üksikutest majandusüksustest luua koondpilt ehk tükkidest tervik rakendades majandusüksuse printsiipi konkreetsele majandusüksuste kogumile – konsolideerimisgrupile, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Kätlin Sinik.

Kuna konsolideerivate üksuste (emaettevõtete) puhul on finantsnäitajate interpreteerimisel võimalik valida konsolideeritud finantsnäitajate (ja muu informatsiooni) ning konsolideerimata finantsnäitajate (ja muu informatsiooni) vahel, siis seda asjaolu peaksid arvestama ka selliste ettevõtetega lepingute ja kokkulepete tegijad – hindamis- ja otsustamisaluste fikseerimata jätmine võimaldab valida „sobivaima“ variandi, mis ei pruugi olla mõlemale osapoolele sama, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Maarika Laks.

Eesti aruandlustava on üles ehitatud põhimõttel, kus konsolideeritud finantsaruanded on küll konsolideeriva üksuse ametlikeks finantsaruanneteks, kuid konsolideeriv üksus peab seejuures esitama konsolideerimata finantsaruanded konsolideeritud finantsaruannete lisa(de)na, kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Ele Eding.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.