Juba aastaid on paljud tööandjad panustanud inspireerivate töökeskkondade kujundamisse. Ühelt poolt on see aidanud kujundada ettevõtte kuvandit nii töötajate, tulevaste töötajate kui ka klientide silmis. Teisalt on paljusid mõjutanud ka usk, et inspireerivates kontorites ongi inimesed loovamad ja pühendunumad.
Suvel teadusväljaandes Journal of Personality and Social Psychology avaldatud uuring kinnitab, et paljuski on sellel tõepõhi all. Inimeste olemus ja koht, kus nad viibivad, avaldavad vastastikkust mõju. Kui tunned ennast kodukontoris kaootiliselt ja pahuralt, siis uuringu kohaselt nii võibki juhtuda, kui veedad kodus rohkem aega kui avalikes kohtades, kus on teisi inimesi.
Stanfordi ülikooli abiprofessor Gabriella Harari, kes oli uuringu kaasautor, märgib, et kui inimesed veedavad rohkem aega sotsiaalsetes keskkondades, siis on nad avatumad, ekstravertsemad, vastutulelikumad, vastutustundlikumad ja vähem ärevad võrreldes ajaga, mille veedavad kodus. Uuringu tulemused võimaldavad järeldada, et kohad, kus sagedamini aega veedame, ei mõjuta mitte ainult meie mõtteid, tundeid ja käitumist kindlal ajahetkel, vaid võivad pikema perioodi jooksul mõjutada ka meie isikuomadusi.
Kodu on tavaliselt tagala ja taastumise paik, kuhu tulla pärast töid ja tegemisi. Nüüd oleme pidevalt ühes paigas ja see võib mõjutada meie minapilti. Näiteks kui tunned ennast vähem loovana, siis võib see olla selle tagajärg, et sul pole olnud võimalust keskkonda vahetada.
Uuring näitas ka seda, et erinevad isiksusetüübid eelistavad erinevaid kohti. Ekstravertsemad inimesed eelistavad viibida avalikes kohtades ja käivad ka enamates kohtades kui introverdid.
Uuring viidi läbi 2350 USA ülikoolis ja kokku vastas küsitlustele 63 000 inimest. Osalejad täitsid „Suure viisiku“ (Big Five) isiksusetüübi testi ning seejärel vastasid kahe nädala jooksul mitmele küsimustikule, kus uuriti nende ajaveetmise kohtade ja emotsioonide kohta.
Nii analüüsiti osalejate emotsioone teatud kohas ja ajahetkel ning samuti uuriti isiksusetüüpide erinevusi kohtade eelistamisel.
Harari toob välja, et inimestel on võimalik muuta psühholoogilist seisundit, vahetades füüsilist keskkonda. Näiteks ärevust tundes on parem eelistada sotsiaalseid paiku, nagu kohvik või spordiklubi, või kohtuda sõpradega. Kui nakatumisohu tõttu ei saa kõike mainitut teha, siis aitab ka jalutamine värskes õhus kohtades, kus on ka teisi inimesi.
Allikas: tööheaolu.ee
Seotud lood
Kas sinu töökohas ja -ülesannetes on midagi sellist, mis rikub töö sujuvust ja turvalisust? Mis tekitab sinu töös füüsilist koormust? Milliseid võimalusi on sul ja meeskonnal, et töökoormust vähendada? Luu- ja lihaskonna vaevused on aasta-aastalt oluline rahvatervise ja -majanduse probleem. Lisaks töölt eemalolekule põhjustavad need inimlikku kannatust ning töö efektiivsuse ja tootlikkuse langust.
Kas oled töölt tulles nagu tühjaks pigistatud sidrun, kes päeva lõpus muud ei jaksa, kui vajuda diivanile ja mühatada kaasale? Võib-olla oled harjunud pidevalt jõuetu enesetundega, aga erksust ja heaolu saad ka ise märkimisväärselt mõjutada.
Millal sa viimati lugesid raamatu kaanest kaaneni läbi? Paljud varem innukad lugejad on tasapisi oma harrastusest loobunud. Tänapäeva maailm ei soosi raamatutesse süvenemist. Tähelepanu nimel konkureerivad pidevalt märku andvad sõnumid, e-kirjad ja kogu maailma kassivideod. Keskendumine on raske täiskasvanulegi.
Praegu on kummaline aeg, kus osa inimestest püüab leida lisateenimise võimalusi või koristab kodus kappe, teised aga töötavad läbipõlemise äärel. Sellised nõuanded, mis tavaelus võiksid viimasel juhul olla abiks, on täna paljuski kasutud, sest äärmuslikus olukorras pole võimalik hoida töö ja pereelu tasakaalu või leida endale toredaid hobisid.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.