Eneseareng: miks tasub iga päev raamatut lugeda?

Neuroteadlase Minna Huotilaineni sõnul areneb võime infot teksti vormis vastu võtta aeglaselt. „Lugemine nõuab päris palju harjutamist. Harva mõtlevad täiskasvanud sellele, et on elu jooksul kulutanud tuhandeid tunde lugemise peale.”

Keskendumisvõimet ei ole hilja arendada ka täiskasvanuna. Kui aju on õpetatud hüplema ühelt asjalt teisele, siis võib seda õpetada ka rahunema. Jälgi, kui sageli su tegevus katkeb ja mis selle katkestab. Näiteks kui reageerid telefoni iga märguande peale, siis tasub need vaigistada. Praegu on moes likvideerida kodust kõik ebavajalikud asjad, nii tasub ka teha ka segajatega.

Soovid kauem elada? Loe raamatuid.

Päriselt, lugemine pikendab eluiga ja juba poolest tunnist päevas piisab. Yale’i ülikoolis 2016. aastal avaldatud uuringus jälgiti 12 aasta jooksul 3635 täiskasvanu lugemisharjumuste mõju elueale. Valim oli esinduslik kogu elanikkonna suhtes. Selgus, et raamatute lugemine pikendab eluiga ligi kaks aastat võrreldes nende inimestega, kes ei loe üldse.

Selle põhjuseks on, et lugemine parandab kognitiivset võimekust. Minna Huotilaineni sõnul on lugemine suurepärane ajutreening. Esiteks aktiveerub tähti tundev nägemissüsteem. Seejärel hakkab aju otsima sõnade tähendusi. Kogu loo läbi töötamine toimub peegelneuronite võrgustikus, mille abil mõistame teiste inimeste tegevust. Samastume inimesega, kellest loeme. Kui raamatu tegelane jookseb või lööb palli, siis ajus aktiveeruvad jalgade liigutamisega seotud ajupiirkonnad, kuigi füüsiliselt jalad ei liigu.

Ka mälu on parem neil, kes loevad ja just pikki tekste. „Inimeste mälu on kujunenud pikkade lugude kaudu. Me teeme ennast rumalamaks, kui rahuldume ainult säutsude stiilis lühikeste lugudega. Meie kognitiivne võimekus taandareneb,” tõdeb Huotilainen.

Pikaajaline mälu vajab rohkem treenimist ja selleks on paks romaan suurepäraseks vahendiks. Lugeja peab meeles pidama tegelaste nimed, sündmuste käigu ja varasemad juhtumised. Uute asjade meelespidamine loob uusi sünapseid ehk närvirakkude vahelisi ühendusi ning tugevdab juba olemasolevaid. Raamatute lugemine võib aidata vältida isegi Alzheimeri tõbe.

Kardeti, et nutitelefonid tapavad raamatud, aga kirjandus kolis nutiseadmetesse.

Traditsiooniliste ja elektrooniliste raamatute kasutegurite uuringutes on Huotilaineni sõnul saadud erinevaid tulemusi. Seadme sinakas valgus häirib vaieldamatult und neil, kellel on magamajäämisega niigi probleeme. Samas algkooliealised lapsed jaksavad lugeda digivahendit kauem kui raamatut. Ka vanemaealistel võib olla lihtsam lugeda e-raamatut, mille tekste saab suurendada ja tausta kirgastada.

Audioraamatute kuulamine aga meenutab filmi vaatamist: tekst kulgeb kõrvaklappidest rahulikus tempos, mida ei saa kuulaja ise juhtida. Vähesed peatuvad ja kerivad tagasi, kui midagi jäi ebaselgeks. Audioraamatu eelis on aga kindlasti see, et kuulates on võimalik kasvõi küpsetada või tervisejooksu teha. „Uuringutes on tõendeid selle kohta, et füüsiline tegevus kuulamise ajal aitab õpiraskuste all kannatavaid inimesi,” ütleb Minna Huotilainen.

Üks lugemise kasuteguritest on stressi maandamine. Pulss hakkab langema ja lihaspinge väheneb juba kuue minutiga. Kas audioraamat rahustab samal viisil, eriti kui kuulamise ajal veel millegagi tegeleda? „Kui lugemine on ajaveetmiseks ja füüsiline tegevus on meeldiv, siis nende kombinatsioon võib hästi stressi leevendada. Kui aga tegu on eksamiraamatuga ja samal ajal on vaja nõusid pesta, siis vaevalt see väga lõõgastav on.”

Huotilainen soovitab kooskasutust: hangi sama raamat nii audio- kui ka tavalise raamatuna. Siis võib ühe peatüki kuulata näiteks koeraga jalutades ning teise lugeda enne magamaminekut ja niimoodi uneks lõõgastuda.

Allikas: tööheaolu.ee