Starfish Academy asutaja ja rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe õpetab koolitusel “Rahareegel nr. 1” nippe, millega paremini raha kõrvale panna ja saavutada majanduslik sõltumatus. Kui kohe pärast sissetulekute laekumist oma raha protsentuaalselt ära jagada, peaks jaguma nii olmekuludeks, meelelahutuseks, enda harimiseks kui ka säästmiseks ja investeerimiseks.
- Starfish Academy asutaja ja rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe Foto: Karen Härms
55% palgast võiks minna esmatarbekuludeks
Kõige suurem osa sissetulekutest läheb paratamatult toidule ning eluasemele. Vallo Arumäe sõnul võiks seada eesmärgiks, et esmatabekulude peale läheb 55% palgast. Sellest rahast peaks saama kaetud perekonna esmavajadused ja toidulaud.
10% meelelahutuseks
Vallo Arumäe sõnul võiks olemas olla ka n-ö mängukonto ehk raha meelelahutuseks, mis võiks olla 10%. sissetulekutest. “Inimesed panevad sageli meelelahutuse ja esmase tarbimise kokku, aga tasub hoida ka eraldi raha selleks, et võtta teadlikult aega kodust väljas aja veetmiseks, et ka natuke funi ja meelelahutust oma ellu tuua. Selle konto reegel on, et sa pead selle 10% igal kuul ka ära kulutama,” selgitab Arumäe, et sa ei pea ennast sellepärast kuidagi süüdi või halvasti tundma, vaid see ongi selleks ette nähtud. Mõte on siin, et saan hoolimata “rihma pingutamisest” siiski väikseid luksusi jätkuvalt lubada. Selle abil ma ei tekita endale ka liigset stressi, vaid lasen endal edasi elada samal ajal kui ma seda pingutust teen.
10% palgast võiks minna säästupuhvriks
“Pikaajalisteks säästudeks võiks hakata kõrvale panema 10% oma tänasest sissetulekutest,” soovitab Arumäe. “Kui sa teenid näiteks 2000 € kuus netos, siis pannes 200 € kuus kõrvale, kogud pikaajaliselt endale olulise rahapuhvri. Säästukontole kogumist võiks jätkata seni kaua, kuni 12 kuu puhver igakuiste kulude katteks on olemas, edaspidi võid selle vabanenud 10% jagada ka mõnele muule kontole.
10% enesearenguks
Raha tasub hoida ka enesearenguks või hariduseks. On see siis coach’i või mentori palkamine, mingid raamatud, koolitused või online kursused. “Kui sel kontol on ettenähtud summa olemas, siis sa ei pea kunagi muretsema, et kas saan soovitud teemat õppida või mitte,” soovitab Vallo Arumäe.
10%, et saavutada rahaline vabadus
Lisaks sellele võiks olla ka rahalise vabaduse konto, kuhu võiks samuti minna 10%. “Seda, millistesse investeeringutesse te oma raha panete, on loomulikult igaühe oma valik. Kui teie finantsintelligentsus on juba sealmaal, et teate, kuhu selle raha paigutada, siis see on seal juba olemas ja saate hakata rahuliku südamega investeerima,” räägib ta.
Pane raha kõrvale ka enesearenguks ja heategevuseks
Unustada ei tasuks ka heategevust, kuhu võiks minna 5% palgast. “Kui me anname raha, siis see tuleb meile ringiga tagasi, kui me anname aega, siis ka see tuleb meile ringiga tagasi, see on pigem Universumi seadus, mis on korduvalt tõestust leidnud ja ma usun sellesse, kui sa midagi tahad, siis sa pead enne andma,” räägib rahalise vabaduse ekspert. “Raha või aja andmine nendesse projektidesse, millesse sa usud ja mida sa tahad toetada, on hea mõte.”
Pane eesmärgid paika
“Esiteks pange endale eesmärgid paika, mis on see rahapuhver, mida tahate pikaajalisteks säästudeks luua. Kui teha see plaan valmis, siis saate hakata tegutsema põhimõtteliselt kohe ning lõpuks jõuate ka soovitud eesmärgini,” soovitab Arumäe luua tegevuskava.
Väga tüüpiline on tema sõnul ka müüt ja enesepettus, et saad alustada sellega alles siis, kui need ja need asjad on tehtud või teenid nii ja nii palju või kui tänane olukord on muutunud. “See on iseendale vabanduste leidmine. Reaalsus on tegelikult see, et minu rahaline edu on minu vastutus ja täielikult minu kontrolli all. Sa saad sellega alustada täna, sa ei pea ootama ja sa ei pea selleks oma sissetulekuid suurendama,” ütleb ta.
Seotud lood
Ligi kolmveerand ehk 73% Eesti inimestest tunneb, et neil pole pensionipõlves toimetulekuks piisavalt varasid ja säästusid, selgus Luminori Baltimaades läbiviidud pensioniuuringust. Sellest hoolimata ei plaani enamik vastanuist ka täiendavalt pensioniks säästmist alustada.
Luminor panga tellitud uuringust selgus, et veerand Eesti inimestest peaksid oma säästudega vastu vaid kuni ühe kuu. Samas pea pooled vastanuist usuvad, et viiruse mõju nende rahalisele seisule on väike.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud millenniumipõlvkonna finantskäitumise uuringust selgus, et võrreldes 2015. aastal läbiviidud uuringuga on noorte harjumus säästa tõusuteel. Kui varem säästis 18–30-aastatest noortest üle 100 euro kuus vaid 12% vastanutest, siis värske uuringu andmeil juba 29%.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.