Luminori hoiuste juht Kristiina Männi sõnul on säästmine alati hea mõte ning seda võiks teha võimalusel igal ajal, kuid eriti innukalt just headel aegadel. „Kui olukord on hea, siis inimestel on tihti raske mõelda võimalikest kehvematest aegadest. Tegelikult on just siis parim aeg säästmiseks. Nagu uuring näitab, siis suur osa inimestesi oma säästudest üle kahe kuu ära ei ela. Samas ligi pooled oleksid olukorda ette teades rohkem säästnud. See on aga tagantjärele tarkus ning reeglina keerulised ajad ette ei paistagi,“ lisas Männi.
Kolme Balti riigi võrdluses on kriisiks kõige paremini valmistunud leedukad, kellest peaks oma säästudega vastu kuni kuus kuud 28% ja üle kuue kuu 25%. Samas lätlased on kogumisharjumustes kehvemad kui eestlased ja leedukad, sest seal peaksid oma säästudega kuni kuus kuud vastu 22% ning üle kuue kuu ainult 20% vastanutest.
Teisalt Leedus ollakse mõnevõrra negatiivsemalt meelestatud koroonaviirusest tingitud mõjude suhtes. 29% leedukatest usub, et nende rahaline seis saab toimuvast oluliselt mõjutatud, lätlaste ja eestlaste puhul on need protsendid vastavalt 25% ja 21%.
Suuremat säästmisvajadust rasketeks aegadeks tunnistavad pea pooled kõigis Balti riikides. Küsimusele, kas nad oleksid toimuvast ette teades rohkem säästnud, vastasid jaatavalt 47% lätlasi, 46% leedulasi ja 47% eestlasi.
Viis nõuannet eriolukorras rahaliselt hakkama saamiseks:
1. Kuigi osa kulutusi (kultuur, meelelahutused, spordiklubid) on juba niikuinii ära langenud, vaata oma eelarve siiski veel kord kriitilise pilguga üle.
2. Ära langenud kulutustest vabanenud raha suuna mõnele paindlikule hoiusele, kust selle vajadusel kiiresti ja lihtsalt kätte saad.
3. Võimalusel väldi heitlikult käituva turu tingimustes oma investeeringute müümist, sest hetkel pole see rahaliselt mõistlik.