Uuring: Veerandil eestimaalastel jagub sääste vaid üheks kuuks

Luminori tellitud ja märtsis Norstati poolt kolmes Balti riigis läbiviidud uuringu järgi peaksid 27% Eestis vastanutest oma säästudega vastu kuni ühe kuu. Natuke rohkem ehk 30% vastanuist peaksid vastu kuni kaks kuud. Samas 20% vastanutest on sääste kuni kuueks kuuks ja 23% kuni aastaks.

Ligi veerand (21%) Eestis küsitletud inimestest usub, et viirusel on suur mõju nende rahalisele seisule. Pea pooled (44%) aga usuvad, et see mõju on väike. Suurimad optimistid on need 19%, kelle arvates laias plaanis koroonaviirusest tingitud mõjud nende elu ei muuda.

Küll tunnistab 47% vastanutest, et kui nad oleksid praegust olukorda ette teadnud, oleksid nad rohkem sääste kogunud. Pea sama palju ehk 45% aga leiab, et oleks kõike samamoodi teinud kui seni.

Luminori hoiuste juht Kristiina Männi sõnul on säästmine alati hea mõte ning seda võiks teha võimalusel igal ajal, kuid eriti innukalt just headel aegadel. „Kui olukord on hea, siis inimestel on tihti raske mõelda võimalikest kehvematest aegadest. Tegelikult on just siis parim aeg säästmiseks. Nagu uuring näitab, siis suur osa inimestesi oma säästudest üle kahe kuu ära ei ela. Samas ligi pooled oleksid olukorda ette teades rohkem säästnud. See on aga tagantjärele tarkus ning reeglina keerulised ajad ette ei paistagi,“ lisas Männi.

Kolme Balti riigi võrdluses on kriisiks kõige paremini valmistunud leedukad, kellest peaks oma säästudega vastu kuni kuus kuud 28% ja üle kuue kuu 25%. Samas lätlased on kogumisharjumustes kehvemad kui eestlased ja leedukad, sest seal peaksid oma säästudega kuni kuus kuud vastu 22% ning üle kuue kuu ainult 20% vastanutest.

Teisalt Leedus ollakse mõnevõrra negatiivsemalt meelestatud koroonaviirusest tingitud mõjude suhtes. 29% leedukatest usub, et nende rahaline seis saab toimuvast oluliselt mõjutatud, lätlaste ja eestlaste puhul on need protsendid vastavalt 25% ja 21%.

Suuremat säästmisvajadust rasketeks aegadeks tunnistavad pea pooled kõigis Balti riikides. Küsimusele, kas nad oleksid toimuvast ette teades rohkem säästnud, vastasid jaatavalt 47% lätlasi, 46% leedulasi ja 47% eestlasi.

1. Kuigi osa kulutusi (kultuur, meelelahutused, spordiklubid) on juba niikuinii ära langenud, vaata oma eelarve siiski veel kord kriitilise pilguga üle.

2. Ära langenud kulutustest vabanenud raha suuna mõnele paindlikule hoiusele, kust selle vajadusel kiiresti ja lihtsalt kätte saad.

3. Võimalusel väldi heitlikult käituva turu tingimustes oma investeeringute müümist, sest hetkel pole see rahaliselt mõistlik.

4. Kui tead, et finantsseis halveneb lähikuudel märgatavalt, aga sul on laenukohustusi, siis võta kohe oma pangaga ühendust. Koos pangaga leiad omale parima lahenduse.

5. Ärge loobuge pikaajalisest kogumisest, nagu näiteks kolmas pensionisammas. Lühiajaline kasu sellest loobumisel on väike, võrreldes pikaajaliselt planeeritud tulemusega.

Allikas: Luminor