Andmekaitse Inspektsioon selgitab, mida teha Sulle tundmatu inimese terviseandmeid sisaldava postitusega, kui see ilmub sotsiaalmeediakonto infovoogu.
Teise inimese terviseandmeid tohib jagada vaid tema enda nõusolekul. See on üldine reegel, mille arvestamisel oled käitunud alati õigesti.
Kui aga ikkagi väga tahaks teise postitust oma sõpradele edasi jagada, sest see info tundub oluline, aitab teisi hoiatada või kaitsta, kuidas siis saada teada, et teine on sellega nõus?
Lihtsaim soovitus oleks lahendada olukorda nii, et kui ei tea, siis küsi, aga kuna internetiruum on suur ja isikuid ei pruugi kätte saada, siis tuleb endal teha õige hindamise otsus.
Esmalt tuleks vaadata, kas postituses on avaldanud enda kohta terviseandmeid postituse autor ise ja kas ta on kutsunud üles seda infot jagama? Tavaliselt ei ole inimene info jagamisega määramatusse aega ja kontaktidele nõus, kui see pole esitatud avalikkusele, vaid mõeldud kitsale sõprade ringile. Kui postituse tegija ei ole sõnastanud iseenda terviseandmeid sisaldavat postitust nii, et see ei sisalda üleskutset levitamiseks, siis on mõistlik jätta see jagamata.
Jagamine võib kaasa tuua privaatsuse riive ja kui Sinu mõõdupuu järgi riivet ei ole, siis ei tähenda see seda, et ka teised nii tunnevad. Iga teise inimese terviseandmeid sisaldav postitus võib pöörduda Sinu enda vastu, sest kõigil on ju õigus oma privaatsuse eest seista ja kahju saamisel kohtu poole pöörduda. Seega, kui kahtled, jäta jagamata.
Iga postitus suurendab ka andmete kogumahtu ja tihendab andmete liiklust, mis on juba niigi väga suur.
Meie arvame, et hoidmaks nii iseennast kui keskkonda on mõistlik jagada vaid siis, kui oled kindel, et teed seda inimeste nõusolekul, kelle terviseandmeid postitus sisaldab.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon
Seotud lood
Aastal 2020 on privaatsuse säilitamise küsimused tõstatunud inimese jaoks päevakorda rohkem kui kunagi varem, sest andmetöötlusest on saamas üha enam tulus äri. Selleks, et omada ülevaadet ja kontrolli oma andmete üle, kõneleme kolmest inimesele antud õigusest.
Lugeja küsib: Mul on üks kolleeg, kes käib pidevalt haigena tööl ja see hakkab häirima. Ühest küljest on väga ebameeldiv, kui kõrvallaua taga inimene päevast päeva nina luristab ja köhib ja kuna tal on ilmselgelt halb olla, teeb ta seetõttu töös vigu. Ma ei tahaks nakkust saada ja haigeks jääda. Mida kaastöötajad ja tööandja sellises olukorras teha saaksid?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.