Aastal 2020 on privaatsuse säilitamise küsimused tõstatunud inimese jaoks päevakorda rohkem kui kunagi varem, sest andmetöötlusest on saamas üha enam tulus äri. Selleks, et omada ülevaadet ja kontrolli oma andmete üle, kõneleme kolmest inimesele antud õigusest.
• "Õigus teada oma andmete kasutamise kohta kõike“. Inimesel on õigus teada kes, kuidas, millistest allikatest, miks ja missuguseid isikuandmeid töötleb. See tähendab ka teavet isikuandmete edastamise kohta kolmandatesse riikidesse ja samuti infot automatiseeritud otsuste ja profiilianalüüsi kohta. Õigus hõlmab samuti teavet selle kohta, kellele võidakse andmeid edastada ja kui andmed ei pärine inimeselt endalt, siis on õigus teada, kellelt need pärinevad. Väheoluline ei ole ka andmete töötlemise periood.
Seotud lood
Euroopa Andmekaitsenõukogu 28. jaanuaril 2020 vastuvõetud videojälgimise juhis nutikatele ja traditsioonilistele kaameratele muutis senist arusaama biomeetrilistest isikuandmetest, kuid põhimõttelisi muudatusi see kaamerate kasutamise reeglitesse ei ole toonud.
Riik plaanib ehitussektori pettuste vastu võidelda uue superandmebaasiga, kuid kava tekitab ehitajates tugevaid küsimusi.
Teabevara tunnis räägivad andmekaitse spetsialist Maili Torma Grant Thorntonist ja jurist Silja Hundt Hedman Partneritest küpsistest nii kasutaja poolelt kui ka küpsise paigaldaja huvidest lähtudes: miks me peame pea igal veebilehel küpsistega nõustuma, aga ka köögipoolelt, mida küpsiste panemisel silmas pidada ja millist kasu neist loota. Heidame pilgu ka uuele e-privaatsuse seadusele, mis võib jõustuda juba aasta lõpus.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.