Valitsus kiitis heaks riigihangete seaduse muudatused

Riigihangete korralduses on uuendused lihtsustanud mitmeid hankeprotsessi tegevusi ja hangete läbiviimisega seotud eksimuste arv on langustrendis. Iga uus seadus vajab harjumiseks ja rakenduspraktika välja kujunemiseks aega. Hangetes on edu võti teadmised ja pidev praktika. Kui asutuses korraldatakse hankeid harva, tasuks otsida koostöövõimalusi, et korraldada hange ühiselt või keskselt koos mõne teise asutuse või üksusega.

Ehitussektor mõjutab olulisel määral terve riigi majandust ja pakub tööd igale kümnendale tööga hõivatud inimesele. Parematel aegadel on ehitustegevus aktiivsem, majanduslanguse ajal lükatakse erainvesteeringud edasi. Ehitussektori näitajate alusel võib anda hinnanguid selle kohta, millises seisus on Eesti majanduse areng võrreldes teiste riikidega. Pole saladus, et välisvärbamine (eelkõige kolmandatest riikidest) on ehitussektoris aktuaalne.

Vaatame riigihankeid selle nurga alt, kuidas saaks raamatupidaja anda oma ettevõttele või asutusele lisaväärtust, esitades küsimusi, mis võivad olla küll valusad, kuid asjakohased.

Riigihangete seadus ja asutusesisene hankekord sätestavad nõuded riigihangete elluviimisele. Riigihange on formaliseeritud protsess: hangete korraldamise nõuded on seaduses ette nähtud, seega tuleb neid ka täita. Nõuete täitmata jätmisele võivad järgneda sanktsioonid ja rahaline kahju.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.