Statistika näitab võrgurünnakute järsku tõusu Eestis alates 10. märtsist 2020 – rünnatud seadmete arv tõusis 4000–6000-lt ja jõudis paari päevaga haripunkti – 26 000 kanti. See tõus langeb Baltikumis kokku ajaga, kui inimeste kaugtöövõimalused suurenesid vastuseks riikliku eriolukorraga seotud piirangutele, tagamaks koroonaviiruse COVID-19 leviku vähenemist.
- Graafik näitab võrgurünnakute järsku kasvu vahemikus 1.-30. märts 2020 Eestis
Kaspersky globaalse uurimis- ja analüüsimeeskonna vanemturvateadur Maher Yamout kinnitab: „Piirkonnas levib üha enam katseid murda sisse organisatsioonide süsteemidesse, et saada nende üle kontrolli, saboteerida tööd või pääseda ligi tundlikule infole. Kaugtöö pakub küberkurjategijatele hea võimaluse seadmed sihikule võtta, eriti need, millel puuduvad piisavad IT-turvameetmed. Ehkki ajutine, sunnib selline rünnakute arvu tõus arvama, et küberkurjategijad on praegusi olusid arvestades keskendunud just sellele regioonile, et otsida seadmeid, mida haavata ning seda just tõenäoliselt sel ajal alanud kaugtöö kiire kasvu tõttu, sest rünnakute kasv jätkus kuni nädalavahetuseni.”
Seotud lood
Jaanuaris registreeris Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) 251 intsidenti, mis on umbes sama hulk kui mullu keskmiselt. Üha enam on arenemas finantspettused, kus kurjategijad sihivad võltsarvetega suurte ettevõtete kliendibaasi.
Kujutage ette, et teie tööruumis on kogu aeg aknad ja uksed pärani lahti ning iga soovija võib sisse tulla, kas või vandaalitseda ja lahkudes midagi kaasa haarata. Piltlikult just selline olukord valitseb organisatsioonis, kus ei ole hinnatud küberohte ega tehtud jõupingutusi küberuste ja -akende sulgemiseks.
Valminud on DigiDoc4 praktilised õppevideod, mis annavad ülevaate ID-kaardiga tehtavatest toimingutest. Videod on eesti, vene ja inglise keeles.
Kaks ettevõtet ja üks omavalitsus teatasid Riigi Infosüsteemi Ametitile (RIAle), et nende andmed ja tehingud olid internetis avalikud ja neile oli võimalik ligi pääseda. Kokku olid veebis kättesaadavad vähemalt 34 000 inimese ja 100 000 tehingu andmed.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.