- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Digiallkirjastamise ABC
Õppevideod annavad ülevaate, kuidas DigiDoc4 tarkvara installida, kuidas suunata @eesti.ee e-posti aadress igapäevasele e-posti aadressile, kuidas luua arvutis digitaalselt allkirjastatud dokumenti, kuidas anda oma allkiri juba allkirjastatud dokumendile ning kuidas allkirjastada mobiilirakenduses RIA DigiDoc ID-kaardiga dokumenti. Samuti näitavad videod, kuidas valideerida ja krüpteerida arvutis ning nutiseadmes digitaalselt allkirjastatud dokumenti ning kuidas vahetada PIN1-, PIN2- või PUK-koodi.
Videoid saab vaadata SIIN.
Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet
Seotud lood
5. juunist saab ID-kaardi tarkvaras DigiDoc4 allkirjastada dokumente mobiil-ID-ga vaid siis, kui kasutaja on DigiDoc4 tarkvara ära uuendanud.
Jaanuarist saavad arvutikasutajad digiallkirju anda üksnes ID-kaardi uue tarkvaraga DigiDoc4, mis avaldati esmakordselt möödunud aasta juulis. ID-kaardi tarkvara peavad uuendama kõik need, kes pole arvuti pakutud uuendust seni vastu võtnud.
Riigi Infosüsteemi Amet on täiendanud Digidoci mobiilirakendust, mille tulemusel saab nüüdsest mugavamalt iOSi ja Androidi seadmes (nutitelefonis, tahvelarvutis või teleris) digiallkirjastatud dokumente avada ning neid ID-kaardi või mobiil-ID abil allkirjastada.
Kaks ettevõtet ja üks omavalitsus teatasid Riigi Infosüsteemi Ametitile (RIAle), et nende andmed ja tehingud olid internetis avalikud ja neile oli võimalik ligi pääseda. Kokku olid veebis kättesaadavad vähemalt 34 000 inimese ja 100 000 tehingu andmed.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele