Jaanuaris registreeris Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) 251 intsidenti, mis on umbes sama hulk kui mullu keskmiselt. Üha enam on arenemas finantspettused, kus kurjategijad sihivad võltsarvetega suurte ettevõtete kliendibaasi.
Eelmisel kuul jõudis RIA-ni info kolmest finantspettuse katsest võltsarvete abil. Näiliselt Eesti ehitussektori, meditsiinisektori ja logistikasektori ettevõtete nimel saadeti koostööpartneritele ja klientidele laiali hulk võltsarveid, kus paluti raha kanda petturite pangakontole. Kahel juhul oli registreeritud ettevõttele sarnase nimega domeen, kolmandal juhul kasutasid petturid ära asjaolu, et ettevõtte enda meilidomeen ei olnud piisavalt hästi kaitstud väärkasutamise vastu.
Seotud lood
Viimasel ajal on saadetud rahapetmiseks mitmete Eesti asutuste ja ettevõtete juhtide nimelt petukirju. Libaarvetega varustatud kirju saadeti nii eraettevõttetele kui ka riigiasutustele.
Kaks ettevõtet ja üks omavalitsus teatasid Riigi Infosüsteemi Ametitile (RIAle), et nende andmed ja tehingud olid internetis avalikud ja neile oli võimalik ligi pääseda. Kokku olid veebis kättesaadavad vähemalt 34 000 inimese ja 100 000 tehingu andmed.
Eesti ettevõtted kannatavad vähekaitstud meiliserverite ja –süsteemide tõttu igakuiselt tuhandeid eurosid kahju. AKI ja RIA tuletavad ettevõtetele meelde, et nende kasutatavad meiliserverid oleksid häälestatud tagama e-kirjade usaldusväärsust ning kasutaksid vaid krüpteeritud andmeedastust ja sisse logimist.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.