Kauba müük välisriigis võib põhjustada registreerimis- ja maksukohustuse selles riigis

Käibemaksuseaduse (KMS) § 9 lg 1 alusel tekib kauba käive Eestis, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane. Lihtsustatult öeldes, kauba käibe tekkimise koha määramisel tuleb tavaliselt vaadata, kus kaup füüsiliselt asub.

Seetõttu tasub Eesti maksukohustuslastel olla tähelepanelik, kui nad müüvad kaupa välisriikides, eelkõige teistes liikmesriikides. Euroopa Liidu väliste riikidega võib olukord sootuks erinev olla. Kui rääkida kauba ühendusesisesest müümisest, siis on oluline jälgida, kes on kauba ostja ja millisest füüsilisest punktist kaup lähetatakse. Nii nagu KMS sätestab kauba käibe tekkimise kohana Eesti, kui kaup lähetatakse Eestist, siis nii on see ka teistes liikmesriikides. Näiteks Eesti maksukohustuslane müüb kaupa kaugmüügi teel üle kogu Euroopa Liidu, aga kaup asub Läti laos ja saadetakse kliendile otse sealt laost, siis käive tekib Lätis, mitte Eestis.

Teine näide, kui Eesti käibemaksukohustuslane müüb kaupa, mis asub Leedus, siis tekib käive Leedus ja kui kauba ostja ei ole Leedu käibemaksukohustuslane, siis tekib Eesti käibemaksukohustuslasel käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus Leedus. Eriti sagedasti võivad sellised olukorrad tekkida aheltehingute korral. Seetõttu muudeti ka alates 01.01.2020 KMSi ning täiendati seda aheltehingute maksustamise reeglitega. Aheltehingute maksustamisest on raamatupidaja.ee portaali veergudel juttu olnud ka varem ja seetõttu ma siinkohal sellest pikemalt ei kirjuta.

Teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus võib tekkida ka olukorras, kus esialgne plaan on viia kaup teise riiki ajutiselt, kuid asjaolud muutuvad ja kauba tagasi toomise asemel müüakse kaup hoopis kohapeal. Need olukorrad tekivad erinevate näituste ja messide külastamisel. Kaup viiakse näitusele eesmärgiga see vaatamiseks ja tutvumiseks välja panna ning pärast tagasi tuua. Kui aga juhtub, et mõnele kliendile kaup väga meeldib ja ta tahab selle kohe ära osta, siis tekib ka käive selles riigis. Kauba ajutine toimetamine teise liikmesriiki ei ole käive, aga müük kindlasti on. Kui kauba ostjaks on teise liikmesriigi lõpptarbija, siis tekib ka kohe käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus selles teises riigis. Kui ostjaks on kohalik juriidiline isik, siis sõltuvalt kohalikest reeglitest, saab võib olla kohaldada ka pöördmaksustamist ja müüjal registreerimiskohustust ei teki. Loomulikult on mõistlik alati kohalikud reeglid selgeks teha, kas võib esineda mingeid erandeid, aga käibemaksudirektiivi mõte on liikmesriikidele üks.

Samuti on oluline teada, et mitte alati ei teki teises liikmesriigis asuva kauba müügil kohustust seal riigis ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida. Nii näiteks reeglina ei teki registreerimiskohustust, kui kauba müük toimub tollilaos või vabatsoonis. Sellisel juhul on kaup tolli järelevalve all ja sellised tehingud maksustatakse alati 0%-lise maksumääraga, mis registreerimiskohustust ei põhjusta.

Teiste riikide reeglitega tasub ennast enne kurssi viia, sest intressi nõuded ja trahvid õigeaegselt tasumata maksude eest võivad olla kordades suuremad kui Eestis.