Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling selgitab, kas ja millal saab käibemaksukohustuslane müüa kasutatud autot ilma käibemaksuta.
- Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling Foto: Meeli Küttim
Kasutatud autode müügi teema tuli teravalt päevakorda 2018. aasta alguses kui muudeti sõiduautode erisoodustuse maksustamise reegleid. Siis hakati massiliselt äriühingule kuuluvaid autosid firma omanikele müüma. Sellel hetkel tundus soodsam maksta füüsilisele isikule erasõiduki töösõitudeks kasutamise kompensatsiooni, kui maksta KW põhist erisoodustust. Juba siis oli juttu sellest, et äriühingu auto omanikule müümisel on ikkagi teatud reeglid ja piirangud, mida oleks mõistlik järgida, et mitte maksuhalduri teravdatud tähelepanu alla sattuda.
Seotud lood
Ernst & Youngi juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling räägib „Teabevara tunni” saates, mida peaks teadma ettevõtte sõiduauto maksustamise kohta.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 sätestab maksustatava väärtuse leidmise põhimõtted. Sama sätte esimene lõige täpsustab üldpõhimõtet, et käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab.
Kinnisasjaga seotud käive maksustatakse alati kinnisasja asukoha riigis, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtetel, mille töötajad tegevusala sisust tingituna viibivad aeg-ajalt välisriikides, on põhjust taotleda tagasi käibemaksutagastust kasutatud teenustelt nagu näiteks majutus, autorent ja -kütus. Kuidas see täpsemalt käib ja milliseid nüansse silmas pidada, selgitab raamatupidamisfirma Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.