Eesti finantssektor on trahvide poolest „naabrist parem“

Justiitsminister tutvustas riigikogule esimesel lugemisel seaduseelnõu, mille jõustumisel seadusena tekib võimalus määrata peamiselt finantssektori ja andmekaitse vallas toime pandud rikkumiste eest senisest oluliselt kõrgemaid rahatrahve.

Äripäeva 15. juuli uudise kohaselt sai Läti Rigensise pank kohalikult finantsinspektsioonilt miljon eurot trahvi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste reeglite rikkumise eest. Ka varem on olnud erinevaid uudiseid suurtest trahvidest ja trahviohtudest: Dansket võib oodata üle 500 miljoni euro suurune trahv Taani järelevalvelt seoses kahtlaste mitteresidentide äriga, mida peaasjalikult kultiveeriti Eesti filiaali kaudu. Rääkimata siinjuures hiigeltrahvidest, mida määravad USA ametkonnad, mh finantsjärelevalvajad.

Kümmekond ettevõtjat pidi seekord lisaks värske majandusaasta aruande esitamisele laskma ümber teha juba esitatud aruannete auditid, sest need ühtäkki enam ei kehtinud.

Euroopa andmekaitseasutuste töörühm töötab välja juhendmaterjale, et selgitada lähemalt, mida uues andmekaitsemääruses kasutatud mõisted tähendavad ja mida määrus nii avaliku sektori kui ka eraettevõtete jaoks kaasa toob. Nüüd on andmekaitsemääruse trahvide kohaldamise ja määramise juhendmaterjalid olemas ka eesti keeles.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.